Väga huvitav oli lugeda kõiki neid töid. Valisin siin blogida "Pahalaste" töö.
Natuke teistmoodi lahendatud, kui tavaliselt harjunud st pealehelt on kõik alamteemad-peatükid tehtud veel omakorda eraldi lehena, kus siis täpsemalt sellest asjast kirjutatud. Alguses mõtlesin, et miks küll niipalju klikkida, aga teisest küljest jälle, asi paistis selgem ja konkreetsem. Leht oli just konkreetselt selle teema kohta ning sisaldas linke ning asjakohaseid viiteid (Vastupidiselt teistele töödele, kus viited kõik lehe allosas - Facebook ja Googlel üsna palju neid veel).
Selline lehtedeks jagamisel on ka natuke teine külg, ootad sama sisukat-mahukat kui tavaliselt. Pahalaste töös olid need aga väga erinevad, näiteks Phishingu kohta oli vaid üks lõik. Ka Netisõltuvuse lehe osakaal võrreldes teistega oli tunduvalt väiksem.
Paaris kohas oli viidatud oma töös olevale osale (Denial-of-Service), parem oleks olnud viidata siiski kuskile väljapoole. Samuti puudusid näiteks Piraattarkvara, DDoS ja Spam osas lingid, allosas olid lisatud viited-lingid asjakohastele lehtedele.
Eks selline töö olegi meeskonna töö ning oluline on alustada, sest pärast saab seda täiendada-parandada jne. Palju halvem variant oleks (nagu Wikipedias palju kohtab) punased lingid ning siis teade, et seda lehte pole veel loodud ja sa võid olla esimene, kes seda tegema hakkab.
Pahalased töö on väga hästi tehtud ning ma arvan, et see oleks lausa kohustuseks läbi lugeda kõigile, kes arvutitega tegelevad nn lõpptarbija staatuses ja eriti meie lastele.
Tubli töö!
teisipäev, 14. detsember 2010
teisipäev, 7. detsember 2010
Eile, täna, homme
5 - 10 aastat on päris pikk aeg, eriti arvutimaailmas. Kunagi öeldi, et kui arvuti 9-korruselise maja viimase korruse korteri aknast välja visata, siis alla jõudes oli ta niikuinii juba vana ja pole sellest kahju. Kuhu kogu maailm liigub ja mis suunas muutub? Raske öelda.
Suur suund ökoloogilisuse ja taaskasutatavuse poole. Kas ka arvutite tehnoloogia ja materjalid on looduslikud ning inimestele kahjutud? Kas saame arvutit mingi nanotehnoloogiaga muuta vastavalt vajadusele - lapsele, mängurile, teadlasele? Mis on järgmised veebikeskkonnad ja suhtluskeskkonnad, Web 3.0 - Web 4.0? või toimub hoopiski krahh ning kaob maailmast kõik, sest pole energiat, millega kõike toita? Alles äsja olid 1,5 tunnised katkestused Elioni ja EMT võrkudes. Kas neid suudetakse vältida?
Millised on inimese vajadused? Kindlasti veelgi suuremad kui praegu - kõike soovitakse saada veelgi kiiremini, tasuta ja kvaliteetsemat informatisooni.
Küsimusi on alati rohkem, kui vastusei. Päris huvitav kuulamine on siin. Jutt on küll tehnoloogia arengust, kuid see ju puudutab meid kõiki.
Seniks aga mõnusat Jõuluaega ning toimetame hetkel olemasoleva riist-, tarkvara ja keskkondadega.
Suur suund ökoloogilisuse ja taaskasutatavuse poole. Kas ka arvutite tehnoloogia ja materjalid on looduslikud ning inimestele kahjutud? Kas saame arvutit mingi nanotehnoloogiaga muuta vastavalt vajadusele - lapsele, mängurile, teadlasele? Mis on järgmised veebikeskkonnad ja suhtluskeskkonnad, Web 3.0 - Web 4.0? või toimub hoopiski krahh ning kaob maailmast kõik, sest pole energiat, millega kõike toita? Alles äsja olid 1,5 tunnised katkestused Elioni ja EMT võrkudes. Kas neid suudetakse vältida?
Millised on inimese vajadused? Kindlasti veelgi suuremad kui praegu - kõike soovitakse saada veelgi kiiremini, tasuta ja kvaliteetsemat informatisooni.
Küsimusi on alati rohkem, kui vastusei. Päris huvitav kuulamine on siin. Jutt on küll tehnoloogia arengust, kuid see ju puudutab meid kõiki.
Seniks aga mõnusat Jõuluaega ning toimetame hetkel olemasoleva riist-, tarkvara ja keskkondadega.
Pettused - manipulatsioonid
Kõike, vähegi kahtlast toimingut, saaks vist nimetada pettuseks ja kellegagi manipuleerimiseks. Krediidi-, krediitkaarti-, kindlustus-, müügi- jne jne -pettused.
Väga palju on eesti ajakirjandus kajastanud krediitkaartipettuseid, kus kaasosalisteks eestlased ja ka juhtinud kogu petuskeemi. Näiteks hangitakse ohvrite arvutitesse tarkvara pähe sisestatud viiruse abil nende pangakontode paroolid ja värvatakse välisriikides kodanikud, kelle arvetele raha kantakse. On olemas vastavad foorumid, kus pakutakse müügiks lahtimuugitud pangakontosid ja nakatatud arvuteid. Sellised skeemid on rahvusvahelised ning varastatakse samuti krediitkaatide koode, luues uusi kaarte ja tühjendades pangakontosid. Seega väga oluline on jälgida, kuhu sa oma andmeid sisestad - tuntud on ju meil nn Swedbanki (Hansapank) koduleht, kus küsitakse kasutaja andmete uuendamist kõigi paroolidega jmt.
Kõigile on teada ka nn Nigeeria kirjad ja igasugused teated loteriivõitudest. Selliseid kirjut potsatab ikka postkasti ja imelik-imelik on inimesi, kes sellega ka kaasa lähevad. Mis neid küll selleks ajendab? Ahnus, kiire raha sära...? Üks omamoodi pettus on ka Eestis paar aastat liikunud, küll mitte just väga levinud, kuid olen sellest kuulnud. Välismaalt tuleb e-kiri hotelli broneerimise sooviga. Tavaliselt soovitakse ca 2 nädalat puhata ning pere on 5-8 liikmeline. Soovitakse saada hotelli broneeringu kinnitust ja maksmist krediitkaartiga. Muidugi, mida ei järgne on maksmine ning ka broneeringu kasutamine. Mõned korrad olen kuulnud, et küsitakse olematu makse tagastamist, mis oli kogemata tehtud nädalavahetusel jmt.
Harvad pole ka juhud ju näiteks ID-kaarti väärkasutamisest. Kellegi teise dokumendiga käiakse ööklubis vm. See on ju samuti pettus ja seadusvastane tegevus.
SMS-laenud võtmine kellegi teise identiteediga jne jne. Neid petuskeeme on palju - piiranguks ainult inimese enda fantaasia piiratus.
Selle kõige vältimiseks on kogu aeg räägitud - ärge andke oma paroole-kasutajatunnuseid-dokumente kellelegi teistele; sisestage erinevatele kontodele erinevad paroolid ja olgu need raskesti äraarvatavad; ärge kirjutage paroole "kollasele paberile" ja ärge jätke neid kergesti leitavatesse kohtadesse (arvuti sisenemise paroolid klaviatuuri või hiiremati all. Alles paar päeva tagasi kogesin ise seda "õnne" kui käisin ühel arvutit seadistamas). Neid soovitusi võiks nimetada käskudeks, aga kahjuks on palju neid, kes arvavad, et ega see minuga ei juhtu. Juhtub ikka küll, kui ise selleks hea pinnase lood.
Valvsust ja kindlameelsust oma asjade turvalisuse tagasmisel.
Väga palju on eesti ajakirjandus kajastanud krediitkaartipettuseid, kus kaasosalisteks eestlased ja ka juhtinud kogu petuskeemi. Näiteks hangitakse ohvrite arvutitesse tarkvara pähe sisestatud viiruse abil nende pangakontode paroolid ja värvatakse välisriikides kodanikud, kelle arvetele raha kantakse. On olemas vastavad foorumid, kus pakutakse müügiks lahtimuugitud pangakontosid ja nakatatud arvuteid. Sellised skeemid on rahvusvahelised ning varastatakse samuti krediitkaatide koode, luues uusi kaarte ja tühjendades pangakontosid. Seega väga oluline on jälgida, kuhu sa oma andmeid sisestad - tuntud on ju meil nn Swedbanki (Hansapank) koduleht, kus küsitakse kasutaja andmete uuendamist kõigi paroolidega jmt.
Kõigile on teada ka nn Nigeeria kirjad ja igasugused teated loteriivõitudest. Selliseid kirjut potsatab ikka postkasti ja imelik-imelik on inimesi, kes sellega ka kaasa lähevad. Mis neid küll selleks ajendab? Ahnus, kiire raha sära...? Üks omamoodi pettus on ka Eestis paar aastat liikunud, küll mitte just väga levinud, kuid olen sellest kuulnud. Välismaalt tuleb e-kiri hotelli broneerimise sooviga. Tavaliselt soovitakse ca 2 nädalat puhata ning pere on 5-8 liikmeline. Soovitakse saada hotelli broneeringu kinnitust ja maksmist krediitkaartiga. Muidugi, mida ei järgne on maksmine ning ka broneeringu kasutamine. Mõned korrad olen kuulnud, et küsitakse olematu makse tagastamist, mis oli kogemata tehtud nädalavahetusel jmt.
Harvad pole ka juhud ju näiteks ID-kaarti väärkasutamisest. Kellegi teise dokumendiga käiakse ööklubis vm. See on ju samuti pettus ja seadusvastane tegevus.
SMS-laenud võtmine kellegi teise identiteediga jne jne. Neid petuskeeme on palju - piiranguks ainult inimese enda fantaasia piiratus.
Selle kõige vältimiseks on kogu aeg räägitud - ärge andke oma paroole-kasutajatunnuseid-dokumente kellelegi teistele; sisestage erinevatele kontodele erinevad paroolid ja olgu need raskesti äraarvatavad; ärge kirjutage paroole "kollasele paberile" ja ärge jätke neid kergesti leitavatesse kohtadesse (arvuti sisenemise paroolid klaviatuuri või hiiremati all. Alles paar päeva tagasi kogesin ise seda "õnne" kui käisin ühel arvutit seadistamas). Neid soovitusi võiks nimetada käskudeks, aga kahjuks on palju neid, kes arvavad, et ega see minuga ei juhtu. Juhtub ikka küll, kui ise selleks hea pinnase lood.
Valvsust ja kindlameelsust oma asjade turvalisuse tagasmisel.
pühapäev, 5. detsember 2010
Kogukondlik tarkvaraarendus
Sellenädalase koduülesande tegemiseks valisin ma 2 CMS tarkvara, mida ma olen kasutanud - CMS Made Simpel ja TYPO3
. Pole küll ise kordagi asunud arendaja rolli, kuid ega midagi, otisisin siis netist arendusvõimaluste kohta infot. Foorumites, nagu ikka, on arvamusi seinast-seina, kes kiidab taevani ja kes neab maapõhja. Kindlasti on iva mõlemis. Allpool väike ülevaade mõlema tarkvara arendusvõimalustest.
TYPO3 on tasuta avatud lähtekoodiga (GPL) hea sisuhaldussüsteem pakkumaks klientidele nii veebi, intranetti kui ka community't. See pakub täieliku paindlikust ja laiendatavuse võimalusi juba olemasolevate valmis liideste, funktsioonide ja moodulite komplektidega. Alustamine nõuab küll aega ning ka oskusi, kuid lõpuks tasub see end ära ning sa saad projektidega väga kiirelt hakkama.
TYPO3 projekti arenduse jaoks on loodud nn "arendaja nurgake", et kui on soovi aidata arendadaTYPO3 või aidata kaasa laiendamisele, siis on koht, kust saada teavet, kuidas alustada.
TYPO3 tuuma arendust ja selle süsteemi laiendamist on kavandatud Uuringute ja Arendustegevuse Komitee (R & D Committee) poolt ning avaldatud nende tegevuskavas.
Alustamiseks peaks lugema ja katsetama hoolikalt läbi õpetused ja alles siis kui see on selgemaks saanud, alustada oma esimese katsetusega ning suurema huvi korral saad liituda juba ühe arendusmeeskonnaga. R & D Committee toetab ja nõustab kõiki arendusmeekondi:
- Tuumaarendusmeeskond (Core Team);
- 5.0 meeskond (arendab uut versiooni)
- Vigade paranduste meeskond (Bug Fixing Team)
- Sisuviimistlusmeeskond (Content Rendering Team)
Lisaks veel meililistid ja foorumid. Pealist TYPO3 arenduseks on typo3-dev, selles listis saab arutada arendamisega seotud ideid, küsimusi ja ettepanekuid. Sarnased listid on kõikidel meeskondadel.
Kõige olulisemad dokumendid tuumikarendajatele on "Project Coding Guidelines", "TYPO3 Core API" ja "Inside TYPO3".
Pärast iga uut väljalaset luuakse Doxgen's ülevaade API tuumast.
CMS Made Simple ™ on avatud lähtekoodiga (GPL litsentsiga) pakett, mis avaldati juulis 2004. Ta on ehitatud kasutades PHP, mis pakub kodulehel arendajatele lihtsalt kasutatavate utiliitidega ehitada üles väiksemaid (kümneid kuni sadu lehekülgi), poolstaatilisi veebilehti.
CMS Made Simple ™ pakub mehhanismi veebisaidi haldajale lehe loomiseks ja haldamiseks. Võib luua tabeli põhise kujunduse või täielikult XHTML/CSS kujunduse.
CMS Made Simple ™ võimaldab hallata oma kodulehte kiirelt ja lihtsalt, automaatselt luuakse liikumise hierarhia.
CMS Made Simple ™ eraldab kujunduse koodi sisust koodist nii, et toimetajal on võimalik hallata sisu ilma et ta peaks teadma palju sellest, kuidas veebileht töötab. Saad lihtsalt kasutada kord CMS Made Simple ™-ga loodud disaini ikka ja jälle. Smarty (php-l põhinev malli mootor) kasutatakse selleks, et tagada vahemälu, mallide ja loogika võimed. See põhi "ehitusplokk" annab ka võime kodulehe administraatoritele koodi või sisu dubleeringute likvideerimiseks.
Põhipakett pakub võimalust hallata uudiseid, kontakte, WYSIWYG (What You See Is What You Get) redactorit oma klientidele või toimetajatele ja mimed teisi funktsioone. Lisaks on eel palju kolmanda osapoole add-on tööriistu, mis on kiiresti ja hõlpsasti paigaldatavad, pakkumaks erinevaid võimalusi veebilehekülgede ehitamiseks.
CMS Made Simple ™ on ehitatud PHP's, mis võimaldab lisada mitmeid olemasolevaid scripte või PHP väljavõtted oma veebilehele ilma, et sul oleks vaja põhjalikke teadmisi PHP kasutamisest.
Arendamiseks julgustatakse kõiki moodulite arendajaid ja kaastöötajaid ning ka tõlkijaid registreerima uusi projekte. Nii saab alla laadida faile, et neid jagada ülejäänud kogukonnaga ja kasutada viimastele koodidele Subversion'i. Registreeritud projektid tuleks kindlasti viidata ja kategoriseerida, et teised neid lihtsalt leiaks ning saaks ka anda oma panus arendusse. Need viited on koondatud ka kodulehele. Projekti registreerimiseks pead kõigepealt tegema endale kasutajakonto kodulehel.
. Pole küll ise kordagi asunud arendaja rolli, kuid ega midagi, otisisin siis netist arendusvõimaluste kohta infot. Foorumites, nagu ikka, on arvamusi seinast-seina, kes kiidab taevani ja kes neab maapõhja. Kindlasti on iva mõlemis. Allpool väike ülevaade mõlema tarkvara arendusvõimalustest.
TYPO3 on tasuta avatud lähtekoodiga (GPL) hea sisuhaldussüsteem pakkumaks klientidele nii veebi, intranetti kui ka community't. See pakub täieliku paindlikust ja laiendatavuse võimalusi juba olemasolevate valmis liideste, funktsioonide ja moodulite komplektidega. Alustamine nõuab küll aega ning ka oskusi, kuid lõpuks tasub see end ära ning sa saad projektidega väga kiirelt hakkama.
TYPO3 projekti arenduse jaoks on loodud nn "arendaja nurgake", et kui on soovi aidata arendadaTYPO3 või aidata kaasa laiendamisele, siis on koht, kust saada teavet, kuidas alustada.
TYPO3 tuuma arendust ja selle süsteemi laiendamist on kavandatud Uuringute ja Arendustegevuse Komitee (R & D Committee) poolt ning avaldatud nende tegevuskavas.
Alustamiseks peaks lugema ja katsetama hoolikalt läbi õpetused ja alles siis kui see on selgemaks saanud, alustada oma esimese katsetusega ning suurema huvi korral saad liituda juba ühe arendusmeeskonnaga. R & D Committee toetab ja nõustab kõiki arendusmeekondi:
- Tuumaarendusmeeskond (Core Team);
- 5.0 meeskond (arendab uut versiooni)
- Vigade paranduste meeskond (Bug Fixing Team)
- Sisuviimistlusmeeskond (Content Rendering Team)
Lisaks veel meililistid ja foorumid. Pealist TYPO3 arenduseks on typo3-dev, selles listis saab arutada arendamisega seotud ideid, küsimusi ja ettepanekuid. Sarnased listid on kõikidel meeskondadel.
Kõige olulisemad dokumendid tuumikarendajatele on "Project Coding Guidelines", "TYPO3 Core API" ja "Inside TYPO3".
Pärast iga uut väljalaset luuakse Doxgen's ülevaade API tuumast.
CMS Made Simple ™ on avatud lähtekoodiga (GPL litsentsiga) pakett, mis avaldati juulis 2004. Ta on ehitatud kasutades PHP, mis pakub kodulehel arendajatele lihtsalt kasutatavate utiliitidega ehitada üles väiksemaid (kümneid kuni sadu lehekülgi), poolstaatilisi veebilehti.
CMS Made Simple ™ pakub mehhanismi veebisaidi haldajale lehe loomiseks ja haldamiseks. Võib luua tabeli põhise kujunduse või täielikult XHTML/CSS kujunduse.
CMS Made Simple ™ võimaldab hallata oma kodulehte kiirelt ja lihtsalt, automaatselt luuakse liikumise hierarhia.
CMS Made Simple ™ eraldab kujunduse koodi sisust koodist nii, et toimetajal on võimalik hallata sisu ilma et ta peaks teadma palju sellest, kuidas veebileht töötab. Saad lihtsalt kasutada kord CMS Made Simple ™-ga loodud disaini ikka ja jälle. Smarty (php-l põhinev malli mootor) kasutatakse selleks, et tagada vahemälu, mallide ja loogika võimed. See põhi "ehitusplokk" annab ka võime kodulehe administraatoritele koodi või sisu dubleeringute likvideerimiseks.
Põhipakett pakub võimalust hallata uudiseid, kontakte, WYSIWYG (What You See Is What You Get) redactorit oma klientidele või toimetajatele ja mimed teisi funktsioone. Lisaks on eel palju kolmanda osapoole add-on tööriistu, mis on kiiresti ja hõlpsasti paigaldatavad, pakkumaks erinevaid võimalusi veebilehekülgede ehitamiseks.
CMS Made Simple ™ on ehitatud PHP's, mis võimaldab lisada mitmeid olemasolevaid scripte või PHP väljavõtted oma veebilehele ilma, et sul oleks vaja põhjalikke teadmisi PHP kasutamisest.
Arendamiseks julgustatakse kõiki moodulite arendajaid ja kaastöötajaid ning ka tõlkijaid registreerima uusi projekte. Nii saab alla laadida faile, et neid jagada ülejäänud kogukonnaga ja kasutada viimastele koodidele Subversion'i. Registreeritud projektid tuleks kindlasti viidata ja kategoriseerida, et teised neid lihtsalt leiaks ning saaks ka anda oma panus arendusse. Need viited on koondatud ka kodulehele. Projekti registreerimiseks pead kõigepealt tegema endale kasutajakonto kodulehel.
laupäev, 27. november 2010
Häkkeri elu
Lugesin seda teost ning leidsin, et see kehtiks ju kõikide eluvaldkondade kohta, mitte ainult tarkvara-programmeerimise kohta. Üks on muidugi täitsa selge - minust häkkerit ei saa, sest mul puuduvad eeldusest kindlalt programmeerimise oskus, aeg ja ka tahtmine. Programmeerimine on ju õpitav. Vanuselise piire õppimine ei sea, kuid ajaliselt piirab see tublisti meie elu. Üheks eelduseks ongi aja vabadus, et kontsentreeruda ühele suunale. Mulle meeldis väga zen'i salm - Teel käimiseks, Otsi meister, Järgi meistrit, Käi koos meistriga, Näe meistrit läbi, Saa meistriks - eks neid tarkuseteri ole teisigi, näiteks vist Hiina vanasõna - kui ma ei tea, kuhu ma tahan jõuda, kuidas ma siis tean, et olen kohale jõudnud. Seame endale eesmärgid ning liigume selles suunas vabalt, ausalt, üksteist aidates, innukalt jne, nagu seda ka häkkerikultuur eeldab.
Häkkeri ja kräkkeri vahe sai mul õnneks selgeks hulga aastaid tagasi, kuid alguses olin minagi arvamisel, et häkkerid on need nn pahad, kes trügivad igale poole sisse ning tegutsevad sinu andmetega nagu ise tahavad. Üks suur poleemika käis kunagi Tõnu Samueli üle, kes ta on ja mida ta teeb. Tegelikult tegi ta minu arvates tänuväärset tööd, näidates, kui haavatavad on süsteemid ning kuidas oleks seda võimalik kaitsta paremine välisrünnakute eest. Õnneks said sellest aru ka teised.
Väga suur väärtus sellel teosel on see, et panna mõistma - ärme leiutame jalgratast, see on juba olemas. Kui leiame midagi vigast, siis püüame kõigepealt aru saada, miks ta on vigane - miks ta töötab just niimoodi nagu ta töötab hetkel st süüvima selle sisusse ning siis leidma parima lahenduse.
Soovitan julgelt seda artiklit lugeda kõigil, olenemata sellest kas tegu on arvutiinimesega või mitte, selle teose põhiideed on niivõrd head ja võiks nimetada, et justkui eetikajuhend. Käitu teistega nii nagu sa tahaksid, et teised käituksid sinuga ja seda kõikides valdkondades.
Häkkeri ja kräkkeri vahe sai mul õnneks selgeks hulga aastaid tagasi, kuid alguses olin minagi arvamisel, et häkkerid on need nn pahad, kes trügivad igale poole sisse ning tegutsevad sinu andmetega nagu ise tahavad. Üks suur poleemika käis kunagi Tõnu Samueli üle, kes ta on ja mida ta teeb. Tegelikult tegi ta minu arvates tänuväärset tööd, näidates, kui haavatavad on süsteemid ning kuidas oleks seda võimalik kaitsta paremine välisrünnakute eest. Õnneks said sellest aru ka teised.
Väga suur väärtus sellel teosel on see, et panna mõistma - ärme leiutame jalgratast, see on juba olemas. Kui leiame midagi vigast, siis püüame kõigepealt aru saada, miks ta on vigane - miks ta töötab just niimoodi nagu ta töötab hetkel st süüvima selle sisusse ning siis leidma parima lahenduse.
Soovitan julgelt seda artiklit lugeda kõigil, olenemata sellest kas tegu on arvutiinimesega või mitte, selle teose põhiideed on niivõrd head ja võiks nimetada, et justkui eetikajuhend. Käitu teistega nii nagu sa tahaksid, et teised käituksid sinuga ja seda kõikides valdkondades.
esmaspäev, 22. november 2010
EUPL
Mina räägin seekord sellisest litsentsist nagu EUPL - European Union Public Licence, mille viimane versioon on v.1.1. Litsentsi kasutamiseks on väljaantud ka "Suunised kasutajatele ja edasiarendajatele", kus antakse teavet, kuidas:
1) kasutada tarkvara, mida levitatakse Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi viimase versiooni 1.1 alusel
2) kasutada nimetatud litsentsi oma tarkvara levitamiseks.
Tarkvara jagamine, mis on tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara (Free or Open Source Software; F/OSS) alusmõte on üks tõhusamaiid viise suurendada selle kasutamist, tõsta selle kvaliteeti (lubades teistel edasiarendajatel seda kontrollida, parendada ja sellele funktsioone lisada) ning hoida jalgratta leiutamist vältides kulusid kokku.
Sellist jagamist soovitasid riigiasutustele üksmeelselt Euroopa e-valitsuse poliitika eest vastutavad ministrid. Seetõttu on Euroopa Komisjon tarkvara jagamise, taaskasutamise ja parendamise toetamiseks loonud EUPLi, et kaitsta nii autorite huve kui ka kasutajate huve.
EUPL loomine oli ainulaadse protsessi tulemus, sest varem ei ole ükski sellise mõõtmetega avaliku halduse asutus avaldanud F/OSS litsentsi ega otsustanud F/OSS litsentsi süstemaatiliselt kasutama hakata. EUPL versioon 1.0 kinnitati 2007. aasta jaanuaris. Loomise põhjuseks oli uuringu tulemusel selgunud tõsiasi, et olemasolevad litsentsid ei rahuldanud kõiki vajadusi. Litsentsi täiendati 2008 ning viimane versioon v.1.1 kinnitati 2009. aastal ning oli ajendatud järgnevatest kaalutlustest:
1) EUPL pidi olema õiguslikult kehtiv kõigis EL ametlikes keeltes
2) EUPL pidi võtma arvesse liikmesriikide õiguse ja ühenduse õiguse spetsiifilisust ja mitmekesisust
3) EUPL pigi tagama ühilduvuse teiste olulisemate litsentsidega.
2009.a märtsis tunnistas OSI (Open Source Initiative) EUPL avatud lähtekoodiga litsentsiks, sest see vastab avatud lähtekoodi määrustele ja tingimustele.
EUPL kasutamiseks on kirjeldatud nii kasutaja õigused kui ka kohusutused.
Tarkvara ja/või dokumentatsiooni saamisel EUPL'i litsentsi alusel, saab kasutaja rea ülemaailmseid püsivaid autoritasuvabasid ja mitte-eksklusiivseid õigusi - ülemaailme tähendab, et õigused ei ole geograafiliselt piiratud; püsiv tähendab, et õigused ei ole ajaliselt piiratud - litsentsi tingimuste järgimise korral antakse õigused igaveseks ning litsentsiandja ei tühista litsentsi; autoritasuvaba tähendab, et litsents ise antakse tasuta.
Kohustused tekivad siis kui on soov saadud tarkvara muuta, levitada. Üldkohustusena peab hoiduma
varasemate autorité intellektuaalse omandi - nimed, logod, kaubamärgid, teenusnimed jmt - volitamata kasutamist. Kui on soov tarkvara muuta, siis tuleks selgelt märkida iga parenduse algus ja lõpp, sisestada muudatuse kuupäev ja enda autoriõiguse märge, näidates selgelt ennast muudatuse autori ning autoriõiguse omanikuna.
Levitamisel on mitmeid nüansse:
1) kui levitate algselt EUPL'i alusel teile litsentsitud programmi koopiaid, tuleb alati pakkuda neid koopiaid EUPL'i tingimuste alusel.
2) Kui olete loonud tuletatud teose ja levitate seda uut teost, peate samuti kohaldama EUPL'i kogu tuletatud teosele.
3) Kui on kohustuslik kasutada ühilduvat copyleft-litesntsi. Enimkasutatav copyleft-litsents on GNU General Public Licence (GPL v.2). Ka EUPL on copyleft-litsents. EUPL'i seisukohast on ühilduvad copyleft-litsentsid:
a) GPL v.2
b) OSL v. 2.1 ja/või v. 3.0
c) Common Public Licence v. 1.0
d) Eclipse Public Licence v. 1.0
f) CeCILL v. 2.0.
Kui nüüd olete liitnud kokku kaks tarkvarakooid tükki: esimene EUPL'i alusel ning teine ülalnimetatud copyleft-litsentsi alusel (näiteks GPL v.2), siis levitamisel peate seda tegema litsentsi GPL v.2 alusel.
4) Tuletatud teose levitamise korral tuleb muudetud lähtekoodi edastada vaba juurdepääsuga hoidlast (veebileht või FTP-aadress).
EUPL'i litsentsi tuleb käsitada ku ivahendit, mis hõlbustab ressursside optimeerimist ja jagamist. See peaks suurendama teadlikkust vaba/avatud lähtekoodiga tarkvara levitamise võimalustest ning julgustama kõiki asjaomaseid sidusrühmi järgima Euroopa Komisjoni eeskuju, kes and is EUPL'i alusel välja oma tarkvara.
1) kasutada tarkvara, mida levitatakse Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi viimase versiooni 1.1 alusel
2) kasutada nimetatud litsentsi oma tarkvara levitamiseks.
Tarkvara jagamine, mis on tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara (Free or Open Source Software; F/OSS) alusmõte on üks tõhusamaiid viise suurendada selle kasutamist, tõsta selle kvaliteeti (lubades teistel edasiarendajatel seda kontrollida, parendada ja sellele funktsioone lisada) ning hoida jalgratta leiutamist vältides kulusid kokku.
Sellist jagamist soovitasid riigiasutustele üksmeelselt Euroopa e-valitsuse poliitika eest vastutavad ministrid. Seetõttu on Euroopa Komisjon tarkvara jagamise, taaskasutamise ja parendamise toetamiseks loonud EUPLi, et kaitsta nii autorite huve kui ka kasutajate huve.
EUPL loomine oli ainulaadse protsessi tulemus, sest varem ei ole ükski sellise mõõtmetega avaliku halduse asutus avaldanud F/OSS litsentsi ega otsustanud F/OSS litsentsi süstemaatiliselt kasutama hakata. EUPL versioon 1.0 kinnitati 2007. aasta jaanuaris. Loomise põhjuseks oli uuringu tulemusel selgunud tõsiasi, et olemasolevad litsentsid ei rahuldanud kõiki vajadusi. Litsentsi täiendati 2008 ning viimane versioon v.1.1 kinnitati 2009. aastal ning oli ajendatud järgnevatest kaalutlustest:
1) EUPL pidi olema õiguslikult kehtiv kõigis EL ametlikes keeltes
2) EUPL pidi võtma arvesse liikmesriikide õiguse ja ühenduse õiguse spetsiifilisust ja mitmekesisust
3) EUPL pigi tagama ühilduvuse teiste olulisemate litsentsidega.
2009.a märtsis tunnistas OSI (Open Source Initiative) EUPL avatud lähtekoodiga litsentsiks, sest see vastab avatud lähtekoodi määrustele ja tingimustele.
EUPL kasutamiseks on kirjeldatud nii kasutaja õigused kui ka kohusutused.
Tarkvara ja/või dokumentatsiooni saamisel EUPL'i litsentsi alusel, saab kasutaja rea ülemaailmseid püsivaid autoritasuvabasid ja mitte-eksklusiivseid õigusi - ülemaailme tähendab, et õigused ei ole geograafiliselt piiratud; püsiv tähendab, et õigused ei ole ajaliselt piiratud - litsentsi tingimuste järgimise korral antakse õigused igaveseks ning litsentsiandja ei tühista litsentsi; autoritasuvaba tähendab, et litsents ise antakse tasuta.
Kohustused tekivad siis kui on soov saadud tarkvara muuta, levitada. Üldkohustusena peab hoiduma
varasemate autorité intellektuaalse omandi - nimed, logod, kaubamärgid, teenusnimed jmt - volitamata kasutamist. Kui on soov tarkvara muuta, siis tuleks selgelt märkida iga parenduse algus ja lõpp, sisestada muudatuse kuupäev ja enda autoriõiguse märge, näidates selgelt ennast muudatuse autori ning autoriõiguse omanikuna.
Levitamisel on mitmeid nüansse:
1) kui levitate algselt EUPL'i alusel teile litsentsitud programmi koopiaid, tuleb alati pakkuda neid koopiaid EUPL'i tingimuste alusel.
2) Kui olete loonud tuletatud teose ja levitate seda uut teost, peate samuti kohaldama EUPL'i kogu tuletatud teosele.
3) Kui on kohustuslik kasutada ühilduvat copyleft-litesntsi. Enimkasutatav copyleft-litsents on GNU General Public Licence (GPL v.2). Ka EUPL on copyleft-litsents. EUPL'i seisukohast on ühilduvad copyleft-litsentsid:
a) GPL v.2
b) OSL v. 2.1 ja/või v. 3.0
c) Common Public Licence v. 1.0
d) Eclipse Public Licence v. 1.0
f) CeCILL v. 2.0.
Kui nüüd olete liitnud kokku kaks tarkvarakooid tükki: esimene EUPL'i alusel ning teine ülalnimetatud copyleft-litsentsi alusel (näiteks GPL v.2), siis levitamisel peate seda tegema litsentsi GPL v.2 alusel.
4) Tuletatud teose levitamise korral tuleb muudetud lähtekoodi edastada vaba juurdepääsuga hoidlast (veebileht või FTP-aadress).
EUPL'i litsentsi tuleb käsitada ku ivahendit, mis hõlbustab ressursside optimeerimist ja jagamist. See peaks suurendama teadlikkust vaba/avatud lähtekoodiga tarkvara levitamise võimalustest ning julgustama kõiki asjaomaseid sidusrühmi järgima Euroopa Komisjoni eeskuju, kes and is EUPL'i alusel välja oma tarkvara.
pühapäev, 14. november 2010
Autoriõigus ja intellektuaalomand
Istud arvuti ees ning soovid netist muusikat või filmi. Avad P2P teenuse ning natukese aja pärast ongi su soov täidetud. Niisama lihtne see ongi.
Soovid filmi-muusikat, lähed poodi ja.... ei võta rilulilt niisama vaid lähed kassasse ja maksad oma valitud toote eest. Miks siis netist võtad niisama?
Poest võttes on see vargus ja sama on see ju ka netist võetud kellegi teosega. Sellele enamus aga ei mõtle.
Selle nädala teema üle mõeldes ja netist materjale otsides leidsin ennast mõttelt, et palju siis sellest, mis mind ümbritseb, on kellegi teise loodud - kõik ja kõik need on kaitstud autoriõigustega. Õnneks ma võin neid kasutada seni, kuni ma ei hakka nendega oma nimel äri ajama. Hea seegi.
Avastasin enda jaoks ühe uue termini "tühja kasseti tasu"
„Tühja kasseti tasu“ näol on tegemist tasu kogumise süsteemiga filmidest ja muusikast koopiate tegemise eest isiklikeks vajadusteks. Tasu makstakse õiguste omajatele (autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele). „Tühja kasseti tasu“ ei maksa aga mitte otseselt kasutajad ise, vaid seda maksavad need isikud, kes toovad maale koopiate tegemiseks mõeldud salvestusseadmeid (nt videomakid) või tühje salvestusvahendeid (nt kassetid, CD-toorikud jms). Autoril ei ole õigust seega lubada või keelata kasutajal enda isiklikeks vajadusteks filmi või muusikapala kopeerida, kuid talle jääb siiski seadusest tulenev õigus saada niisuguse kasutamise eest tasu.
Oluline on salvestuse juures see, et see tuleb teha legaalsest kohast ning salvestada võid enda jaoks st salvestust ei või rentida ega edasi müüa. Täiesti arusaadav ja igati mõistlik, sest autor võib-olla elatubki vaid oma teose müügist ja esitlustest saadavast tulust.
Hästi on meeles kui jalgpalli MM ülekande õiguste eest pidi pub'i jmt maksma, sest nad edendasid nende ülekannete varal oma äri. See on avalik esitamine ning avalik koht on vist praktiliselt iga koht, kus inimesed toimetavad. Ka transpordivahend. Saaremaa Laevakompanii lõpetas sellel põhjusel igasugused tele- ja raadioülekanded. Siin oleks küll kahtlemiskoht, sest vaevalt, et praamile just sellepärast tullakse, et telekat vaadata või raadiot kuulata ning vaevalt TV ja raadio suurendab ettevõtte tulusid, kuid seadus on seadus ning täitmiseks kõigile.
Intellektuaalne omand ning autoriõiguste maailm on tegelikult üsna kirju ning kohati segane mõista üheselt, kui sellele vaatamata, enne kui arvutis downloadimiseks enter klahvi vajutame, mõtleme, kas me poes sirutame käe millegi järgi, ilma, et me plaaniksime maksta.
Soovid filmi-muusikat, lähed poodi ja.... ei võta rilulilt niisama vaid lähed kassasse ja maksad oma valitud toote eest. Miks siis netist võtad niisama?
Poest võttes on see vargus ja sama on see ju ka netist võetud kellegi teosega. Sellele enamus aga ei mõtle.
Selle nädala teema üle mõeldes ja netist materjale otsides leidsin ennast mõttelt, et palju siis sellest, mis mind ümbritseb, on kellegi teise loodud - kõik ja kõik need on kaitstud autoriõigustega. Õnneks ma võin neid kasutada seni, kuni ma ei hakka nendega oma nimel äri ajama. Hea seegi.
Avastasin enda jaoks ühe uue termini "tühja kasseti tasu"
„Tühja kasseti tasu“ näol on tegemist tasu kogumise süsteemiga filmidest ja muusikast koopiate tegemise eest isiklikeks vajadusteks. Tasu makstakse õiguste omajatele (autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele). „Tühja kasseti tasu“ ei maksa aga mitte otseselt kasutajad ise, vaid seda maksavad need isikud, kes toovad maale koopiate tegemiseks mõeldud salvestusseadmeid (nt videomakid) või tühje salvestusvahendeid (nt kassetid, CD-toorikud jms). Autoril ei ole õigust seega lubada või keelata kasutajal enda isiklikeks vajadusteks filmi või muusikapala kopeerida, kuid talle jääb siiski seadusest tulenev õigus saada niisuguse kasutamise eest tasu.
Oluline on salvestuse juures see, et see tuleb teha legaalsest kohast ning salvestada võid enda jaoks st salvestust ei või rentida ega edasi müüa. Täiesti arusaadav ja igati mõistlik, sest autor võib-olla elatubki vaid oma teose müügist ja esitlustest saadavast tulust.
Hästi on meeles kui jalgpalli MM ülekande õiguste eest pidi pub'i jmt maksma, sest nad edendasid nende ülekannete varal oma äri. See on avalik esitamine ning avalik koht on vist praktiliselt iga koht, kus inimesed toimetavad. Ka transpordivahend. Saaremaa Laevakompanii lõpetas sellel põhjusel igasugused tele- ja raadioülekanded. Siin oleks küll kahtlemiskoht, sest vaevalt, et praamile just sellepärast tullakse, et telekat vaadata või raadiot kuulata ning vaevalt TV ja raadio suurendab ettevõtte tulusid, kuid seadus on seadus ning täitmiseks kõigile.
Intellektuaalne omand ning autoriõiguste maailm on tegelikult üsna kirju ning kohati segane mõista üheselt, kui sellele vaatamata, enne kui arvutis downloadimiseks enter klahvi vajutame, mõtleme, kas me poes sirutame käe millegi järgi, ilma, et me plaaniksime maksta.
Tellimine:
Postitused (Atom)
