Väga huvitav oli lugeda kõiki neid töid. Valisin siin blogida "Pahalaste" töö.
Natuke teistmoodi lahendatud, kui tavaliselt harjunud st pealehelt on kõik alamteemad-peatükid tehtud veel omakorda eraldi lehena, kus siis täpsemalt sellest asjast kirjutatud. Alguses mõtlesin, et miks küll niipalju klikkida, aga teisest küljest jälle, asi paistis selgem ja konkreetsem. Leht oli just konkreetselt selle teema kohta ning sisaldas linke ning asjakohaseid viiteid (Vastupidiselt teistele töödele, kus viited kõik lehe allosas - Facebook ja Googlel üsna palju neid veel).
Selline lehtedeks jagamisel on ka natuke teine külg, ootad sama sisukat-mahukat kui tavaliselt. Pahalaste töös olid need aga väga erinevad, näiteks Phishingu kohta oli vaid üks lõik. Ka Netisõltuvuse lehe osakaal võrreldes teistega oli tunduvalt väiksem.
Paaris kohas oli viidatud oma töös olevale osale (Denial-of-Service), parem oleks olnud viidata siiski kuskile väljapoole. Samuti puudusid näiteks Piraattarkvara, DDoS ja Spam osas lingid, allosas olid lisatud viited-lingid asjakohastele lehtedele.
Eks selline töö olegi meeskonna töö ning oluline on alustada, sest pärast saab seda täiendada-parandada jne. Palju halvem variant oleks (nagu Wikipedias palju kohtab) punased lingid ning siis teade, et seda lehte pole veel loodud ja sa võid olla esimene, kes seda tegema hakkab.
Pahalased töö on väga hästi tehtud ning ma arvan, et see oleks lausa kohustuseks läbi lugeda kõigile, kes arvutitega tegelevad nn lõpptarbija staatuses ja eriti meie lastele.
Tubli töö!
teisipäev, 14. detsember 2010
teisipäev, 7. detsember 2010
Eile, täna, homme
5 - 10 aastat on päris pikk aeg, eriti arvutimaailmas. Kunagi öeldi, et kui arvuti 9-korruselise maja viimase korruse korteri aknast välja visata, siis alla jõudes oli ta niikuinii juba vana ja pole sellest kahju. Kuhu kogu maailm liigub ja mis suunas muutub? Raske öelda.
Suur suund ökoloogilisuse ja taaskasutatavuse poole. Kas ka arvutite tehnoloogia ja materjalid on looduslikud ning inimestele kahjutud? Kas saame arvutit mingi nanotehnoloogiaga muuta vastavalt vajadusele - lapsele, mängurile, teadlasele? Mis on järgmised veebikeskkonnad ja suhtluskeskkonnad, Web 3.0 - Web 4.0? või toimub hoopiski krahh ning kaob maailmast kõik, sest pole energiat, millega kõike toita? Alles äsja olid 1,5 tunnised katkestused Elioni ja EMT võrkudes. Kas neid suudetakse vältida?
Millised on inimese vajadused? Kindlasti veelgi suuremad kui praegu - kõike soovitakse saada veelgi kiiremini, tasuta ja kvaliteetsemat informatisooni.
Küsimusi on alati rohkem, kui vastusei. Päris huvitav kuulamine on siin. Jutt on küll tehnoloogia arengust, kuid see ju puudutab meid kõiki.
Seniks aga mõnusat Jõuluaega ning toimetame hetkel olemasoleva riist-, tarkvara ja keskkondadega.
Suur suund ökoloogilisuse ja taaskasutatavuse poole. Kas ka arvutite tehnoloogia ja materjalid on looduslikud ning inimestele kahjutud? Kas saame arvutit mingi nanotehnoloogiaga muuta vastavalt vajadusele - lapsele, mängurile, teadlasele? Mis on järgmised veebikeskkonnad ja suhtluskeskkonnad, Web 3.0 - Web 4.0? või toimub hoopiski krahh ning kaob maailmast kõik, sest pole energiat, millega kõike toita? Alles äsja olid 1,5 tunnised katkestused Elioni ja EMT võrkudes. Kas neid suudetakse vältida?
Millised on inimese vajadused? Kindlasti veelgi suuremad kui praegu - kõike soovitakse saada veelgi kiiremini, tasuta ja kvaliteetsemat informatisooni.
Küsimusi on alati rohkem, kui vastusei. Päris huvitav kuulamine on siin. Jutt on küll tehnoloogia arengust, kuid see ju puudutab meid kõiki.
Seniks aga mõnusat Jõuluaega ning toimetame hetkel olemasoleva riist-, tarkvara ja keskkondadega.
Pettused - manipulatsioonid
Kõike, vähegi kahtlast toimingut, saaks vist nimetada pettuseks ja kellegagi manipuleerimiseks. Krediidi-, krediitkaarti-, kindlustus-, müügi- jne jne -pettused.
Väga palju on eesti ajakirjandus kajastanud krediitkaartipettuseid, kus kaasosalisteks eestlased ja ka juhtinud kogu petuskeemi. Näiteks hangitakse ohvrite arvutitesse tarkvara pähe sisestatud viiruse abil nende pangakontode paroolid ja värvatakse välisriikides kodanikud, kelle arvetele raha kantakse. On olemas vastavad foorumid, kus pakutakse müügiks lahtimuugitud pangakontosid ja nakatatud arvuteid. Sellised skeemid on rahvusvahelised ning varastatakse samuti krediitkaatide koode, luues uusi kaarte ja tühjendades pangakontosid. Seega väga oluline on jälgida, kuhu sa oma andmeid sisestad - tuntud on ju meil nn Swedbanki (Hansapank) koduleht, kus küsitakse kasutaja andmete uuendamist kõigi paroolidega jmt.
Kõigile on teada ka nn Nigeeria kirjad ja igasugused teated loteriivõitudest. Selliseid kirjut potsatab ikka postkasti ja imelik-imelik on inimesi, kes sellega ka kaasa lähevad. Mis neid küll selleks ajendab? Ahnus, kiire raha sära...? Üks omamoodi pettus on ka Eestis paar aastat liikunud, küll mitte just väga levinud, kuid olen sellest kuulnud. Välismaalt tuleb e-kiri hotelli broneerimise sooviga. Tavaliselt soovitakse ca 2 nädalat puhata ning pere on 5-8 liikmeline. Soovitakse saada hotelli broneeringu kinnitust ja maksmist krediitkaartiga. Muidugi, mida ei järgne on maksmine ning ka broneeringu kasutamine. Mõned korrad olen kuulnud, et küsitakse olematu makse tagastamist, mis oli kogemata tehtud nädalavahetusel jmt.
Harvad pole ka juhud ju näiteks ID-kaarti väärkasutamisest. Kellegi teise dokumendiga käiakse ööklubis vm. See on ju samuti pettus ja seadusvastane tegevus.
SMS-laenud võtmine kellegi teise identiteediga jne jne. Neid petuskeeme on palju - piiranguks ainult inimese enda fantaasia piiratus.
Selle kõige vältimiseks on kogu aeg räägitud - ärge andke oma paroole-kasutajatunnuseid-dokumente kellelegi teistele; sisestage erinevatele kontodele erinevad paroolid ja olgu need raskesti äraarvatavad; ärge kirjutage paroole "kollasele paberile" ja ärge jätke neid kergesti leitavatesse kohtadesse (arvuti sisenemise paroolid klaviatuuri või hiiremati all. Alles paar päeva tagasi kogesin ise seda "õnne" kui käisin ühel arvutit seadistamas). Neid soovitusi võiks nimetada käskudeks, aga kahjuks on palju neid, kes arvavad, et ega see minuga ei juhtu. Juhtub ikka küll, kui ise selleks hea pinnase lood.
Valvsust ja kindlameelsust oma asjade turvalisuse tagasmisel.
Väga palju on eesti ajakirjandus kajastanud krediitkaartipettuseid, kus kaasosalisteks eestlased ja ka juhtinud kogu petuskeemi. Näiteks hangitakse ohvrite arvutitesse tarkvara pähe sisestatud viiruse abil nende pangakontode paroolid ja värvatakse välisriikides kodanikud, kelle arvetele raha kantakse. On olemas vastavad foorumid, kus pakutakse müügiks lahtimuugitud pangakontosid ja nakatatud arvuteid. Sellised skeemid on rahvusvahelised ning varastatakse samuti krediitkaatide koode, luues uusi kaarte ja tühjendades pangakontosid. Seega väga oluline on jälgida, kuhu sa oma andmeid sisestad - tuntud on ju meil nn Swedbanki (Hansapank) koduleht, kus küsitakse kasutaja andmete uuendamist kõigi paroolidega jmt.
Kõigile on teada ka nn Nigeeria kirjad ja igasugused teated loteriivõitudest. Selliseid kirjut potsatab ikka postkasti ja imelik-imelik on inimesi, kes sellega ka kaasa lähevad. Mis neid küll selleks ajendab? Ahnus, kiire raha sära...? Üks omamoodi pettus on ka Eestis paar aastat liikunud, küll mitte just väga levinud, kuid olen sellest kuulnud. Välismaalt tuleb e-kiri hotelli broneerimise sooviga. Tavaliselt soovitakse ca 2 nädalat puhata ning pere on 5-8 liikmeline. Soovitakse saada hotelli broneeringu kinnitust ja maksmist krediitkaartiga. Muidugi, mida ei järgne on maksmine ning ka broneeringu kasutamine. Mõned korrad olen kuulnud, et küsitakse olematu makse tagastamist, mis oli kogemata tehtud nädalavahetusel jmt.
Harvad pole ka juhud ju näiteks ID-kaarti väärkasutamisest. Kellegi teise dokumendiga käiakse ööklubis vm. See on ju samuti pettus ja seadusvastane tegevus.
SMS-laenud võtmine kellegi teise identiteediga jne jne. Neid petuskeeme on palju - piiranguks ainult inimese enda fantaasia piiratus.
Selle kõige vältimiseks on kogu aeg räägitud - ärge andke oma paroole-kasutajatunnuseid-dokumente kellelegi teistele; sisestage erinevatele kontodele erinevad paroolid ja olgu need raskesti äraarvatavad; ärge kirjutage paroole "kollasele paberile" ja ärge jätke neid kergesti leitavatesse kohtadesse (arvuti sisenemise paroolid klaviatuuri või hiiremati all. Alles paar päeva tagasi kogesin ise seda "õnne" kui käisin ühel arvutit seadistamas). Neid soovitusi võiks nimetada käskudeks, aga kahjuks on palju neid, kes arvavad, et ega see minuga ei juhtu. Juhtub ikka küll, kui ise selleks hea pinnase lood.
Valvsust ja kindlameelsust oma asjade turvalisuse tagasmisel.
pühapäev, 5. detsember 2010
Kogukondlik tarkvaraarendus
Sellenädalase koduülesande tegemiseks valisin ma 2 CMS tarkvara, mida ma olen kasutanud - CMS Made Simpel ja TYPO3
. Pole küll ise kordagi asunud arendaja rolli, kuid ega midagi, otisisin siis netist arendusvõimaluste kohta infot. Foorumites, nagu ikka, on arvamusi seinast-seina, kes kiidab taevani ja kes neab maapõhja. Kindlasti on iva mõlemis. Allpool väike ülevaade mõlema tarkvara arendusvõimalustest.
TYPO3 on tasuta avatud lähtekoodiga (GPL) hea sisuhaldussüsteem pakkumaks klientidele nii veebi, intranetti kui ka community't. See pakub täieliku paindlikust ja laiendatavuse võimalusi juba olemasolevate valmis liideste, funktsioonide ja moodulite komplektidega. Alustamine nõuab küll aega ning ka oskusi, kuid lõpuks tasub see end ära ning sa saad projektidega väga kiirelt hakkama.
TYPO3 projekti arenduse jaoks on loodud nn "arendaja nurgake", et kui on soovi aidata arendadaTYPO3 või aidata kaasa laiendamisele, siis on koht, kust saada teavet, kuidas alustada.
TYPO3 tuuma arendust ja selle süsteemi laiendamist on kavandatud Uuringute ja Arendustegevuse Komitee (R & D Committee) poolt ning avaldatud nende tegevuskavas.
Alustamiseks peaks lugema ja katsetama hoolikalt läbi õpetused ja alles siis kui see on selgemaks saanud, alustada oma esimese katsetusega ning suurema huvi korral saad liituda juba ühe arendusmeeskonnaga. R & D Committee toetab ja nõustab kõiki arendusmeekondi:
- Tuumaarendusmeeskond (Core Team);
- 5.0 meeskond (arendab uut versiooni)
- Vigade paranduste meeskond (Bug Fixing Team)
- Sisuviimistlusmeeskond (Content Rendering Team)
Lisaks veel meililistid ja foorumid. Pealist TYPO3 arenduseks on typo3-dev, selles listis saab arutada arendamisega seotud ideid, küsimusi ja ettepanekuid. Sarnased listid on kõikidel meeskondadel.
Kõige olulisemad dokumendid tuumikarendajatele on "Project Coding Guidelines", "TYPO3 Core API" ja "Inside TYPO3".
Pärast iga uut väljalaset luuakse Doxgen's ülevaade API tuumast.
CMS Made Simple ™ on avatud lähtekoodiga (GPL litsentsiga) pakett, mis avaldati juulis 2004. Ta on ehitatud kasutades PHP, mis pakub kodulehel arendajatele lihtsalt kasutatavate utiliitidega ehitada üles väiksemaid (kümneid kuni sadu lehekülgi), poolstaatilisi veebilehti.
CMS Made Simple ™ pakub mehhanismi veebisaidi haldajale lehe loomiseks ja haldamiseks. Võib luua tabeli põhise kujunduse või täielikult XHTML/CSS kujunduse.
CMS Made Simple ™ võimaldab hallata oma kodulehte kiirelt ja lihtsalt, automaatselt luuakse liikumise hierarhia.
CMS Made Simple ™ eraldab kujunduse koodi sisust koodist nii, et toimetajal on võimalik hallata sisu ilma et ta peaks teadma palju sellest, kuidas veebileht töötab. Saad lihtsalt kasutada kord CMS Made Simple ™-ga loodud disaini ikka ja jälle. Smarty (php-l põhinev malli mootor) kasutatakse selleks, et tagada vahemälu, mallide ja loogika võimed. See põhi "ehitusplokk" annab ka võime kodulehe administraatoritele koodi või sisu dubleeringute likvideerimiseks.
Põhipakett pakub võimalust hallata uudiseid, kontakte, WYSIWYG (What You See Is What You Get) redactorit oma klientidele või toimetajatele ja mimed teisi funktsioone. Lisaks on eel palju kolmanda osapoole add-on tööriistu, mis on kiiresti ja hõlpsasti paigaldatavad, pakkumaks erinevaid võimalusi veebilehekülgede ehitamiseks.
CMS Made Simple ™ on ehitatud PHP's, mis võimaldab lisada mitmeid olemasolevaid scripte või PHP väljavõtted oma veebilehele ilma, et sul oleks vaja põhjalikke teadmisi PHP kasutamisest.
Arendamiseks julgustatakse kõiki moodulite arendajaid ja kaastöötajaid ning ka tõlkijaid registreerima uusi projekte. Nii saab alla laadida faile, et neid jagada ülejäänud kogukonnaga ja kasutada viimastele koodidele Subversion'i. Registreeritud projektid tuleks kindlasti viidata ja kategoriseerida, et teised neid lihtsalt leiaks ning saaks ka anda oma panus arendusse. Need viited on koondatud ka kodulehele. Projekti registreerimiseks pead kõigepealt tegema endale kasutajakonto kodulehel.
. Pole küll ise kordagi asunud arendaja rolli, kuid ega midagi, otisisin siis netist arendusvõimaluste kohta infot. Foorumites, nagu ikka, on arvamusi seinast-seina, kes kiidab taevani ja kes neab maapõhja. Kindlasti on iva mõlemis. Allpool väike ülevaade mõlema tarkvara arendusvõimalustest.
TYPO3 on tasuta avatud lähtekoodiga (GPL) hea sisuhaldussüsteem pakkumaks klientidele nii veebi, intranetti kui ka community't. See pakub täieliku paindlikust ja laiendatavuse võimalusi juba olemasolevate valmis liideste, funktsioonide ja moodulite komplektidega. Alustamine nõuab küll aega ning ka oskusi, kuid lõpuks tasub see end ära ning sa saad projektidega väga kiirelt hakkama.
TYPO3 projekti arenduse jaoks on loodud nn "arendaja nurgake", et kui on soovi aidata arendadaTYPO3 või aidata kaasa laiendamisele, siis on koht, kust saada teavet, kuidas alustada.
TYPO3 tuuma arendust ja selle süsteemi laiendamist on kavandatud Uuringute ja Arendustegevuse Komitee (R & D Committee) poolt ning avaldatud nende tegevuskavas.
Alustamiseks peaks lugema ja katsetama hoolikalt läbi õpetused ja alles siis kui see on selgemaks saanud, alustada oma esimese katsetusega ning suurema huvi korral saad liituda juba ühe arendusmeeskonnaga. R & D Committee toetab ja nõustab kõiki arendusmeekondi:
- Tuumaarendusmeeskond (Core Team);
- 5.0 meeskond (arendab uut versiooni)
- Vigade paranduste meeskond (Bug Fixing Team)
- Sisuviimistlusmeeskond (Content Rendering Team)
Lisaks veel meililistid ja foorumid. Pealist TYPO3 arenduseks on typo3-dev, selles listis saab arutada arendamisega seotud ideid, küsimusi ja ettepanekuid. Sarnased listid on kõikidel meeskondadel.
Kõige olulisemad dokumendid tuumikarendajatele on "Project Coding Guidelines", "TYPO3 Core API" ja "Inside TYPO3".
Pärast iga uut väljalaset luuakse Doxgen's ülevaade API tuumast.
CMS Made Simple ™ on avatud lähtekoodiga (GPL litsentsiga) pakett, mis avaldati juulis 2004. Ta on ehitatud kasutades PHP, mis pakub kodulehel arendajatele lihtsalt kasutatavate utiliitidega ehitada üles väiksemaid (kümneid kuni sadu lehekülgi), poolstaatilisi veebilehti.
CMS Made Simple ™ pakub mehhanismi veebisaidi haldajale lehe loomiseks ja haldamiseks. Võib luua tabeli põhise kujunduse või täielikult XHTML/CSS kujunduse.
CMS Made Simple ™ võimaldab hallata oma kodulehte kiirelt ja lihtsalt, automaatselt luuakse liikumise hierarhia.
CMS Made Simple ™ eraldab kujunduse koodi sisust koodist nii, et toimetajal on võimalik hallata sisu ilma et ta peaks teadma palju sellest, kuidas veebileht töötab. Saad lihtsalt kasutada kord CMS Made Simple ™-ga loodud disaini ikka ja jälle. Smarty (php-l põhinev malli mootor) kasutatakse selleks, et tagada vahemälu, mallide ja loogika võimed. See põhi "ehitusplokk" annab ka võime kodulehe administraatoritele koodi või sisu dubleeringute likvideerimiseks.
Põhipakett pakub võimalust hallata uudiseid, kontakte, WYSIWYG (What You See Is What You Get) redactorit oma klientidele või toimetajatele ja mimed teisi funktsioone. Lisaks on eel palju kolmanda osapoole add-on tööriistu, mis on kiiresti ja hõlpsasti paigaldatavad, pakkumaks erinevaid võimalusi veebilehekülgede ehitamiseks.
CMS Made Simple ™ on ehitatud PHP's, mis võimaldab lisada mitmeid olemasolevaid scripte või PHP väljavõtted oma veebilehele ilma, et sul oleks vaja põhjalikke teadmisi PHP kasutamisest.
Arendamiseks julgustatakse kõiki moodulite arendajaid ja kaastöötajaid ning ka tõlkijaid registreerima uusi projekte. Nii saab alla laadida faile, et neid jagada ülejäänud kogukonnaga ja kasutada viimastele koodidele Subversion'i. Registreeritud projektid tuleks kindlasti viidata ja kategoriseerida, et teised neid lihtsalt leiaks ning saaks ka anda oma panus arendusse. Need viited on koondatud ka kodulehele. Projekti registreerimiseks pead kõigepealt tegema endale kasutajakonto kodulehel.
laupäev, 27. november 2010
Häkkeri elu
Lugesin seda teost ning leidsin, et see kehtiks ju kõikide eluvaldkondade kohta, mitte ainult tarkvara-programmeerimise kohta. Üks on muidugi täitsa selge - minust häkkerit ei saa, sest mul puuduvad eeldusest kindlalt programmeerimise oskus, aeg ja ka tahtmine. Programmeerimine on ju õpitav. Vanuselise piire õppimine ei sea, kuid ajaliselt piirab see tublisti meie elu. Üheks eelduseks ongi aja vabadus, et kontsentreeruda ühele suunale. Mulle meeldis väga zen'i salm - Teel käimiseks, Otsi meister, Järgi meistrit, Käi koos meistriga, Näe meistrit läbi, Saa meistriks - eks neid tarkuseteri ole teisigi, näiteks vist Hiina vanasõna - kui ma ei tea, kuhu ma tahan jõuda, kuidas ma siis tean, et olen kohale jõudnud. Seame endale eesmärgid ning liigume selles suunas vabalt, ausalt, üksteist aidates, innukalt jne, nagu seda ka häkkerikultuur eeldab.
Häkkeri ja kräkkeri vahe sai mul õnneks selgeks hulga aastaid tagasi, kuid alguses olin minagi arvamisel, et häkkerid on need nn pahad, kes trügivad igale poole sisse ning tegutsevad sinu andmetega nagu ise tahavad. Üks suur poleemika käis kunagi Tõnu Samueli üle, kes ta on ja mida ta teeb. Tegelikult tegi ta minu arvates tänuväärset tööd, näidates, kui haavatavad on süsteemid ning kuidas oleks seda võimalik kaitsta paremine välisrünnakute eest. Õnneks said sellest aru ka teised.
Väga suur väärtus sellel teosel on see, et panna mõistma - ärme leiutame jalgratast, see on juba olemas. Kui leiame midagi vigast, siis püüame kõigepealt aru saada, miks ta on vigane - miks ta töötab just niimoodi nagu ta töötab hetkel st süüvima selle sisusse ning siis leidma parima lahenduse.
Soovitan julgelt seda artiklit lugeda kõigil, olenemata sellest kas tegu on arvutiinimesega või mitte, selle teose põhiideed on niivõrd head ja võiks nimetada, et justkui eetikajuhend. Käitu teistega nii nagu sa tahaksid, et teised käituksid sinuga ja seda kõikides valdkondades.
Häkkeri ja kräkkeri vahe sai mul õnneks selgeks hulga aastaid tagasi, kuid alguses olin minagi arvamisel, et häkkerid on need nn pahad, kes trügivad igale poole sisse ning tegutsevad sinu andmetega nagu ise tahavad. Üks suur poleemika käis kunagi Tõnu Samueli üle, kes ta on ja mida ta teeb. Tegelikult tegi ta minu arvates tänuväärset tööd, näidates, kui haavatavad on süsteemid ning kuidas oleks seda võimalik kaitsta paremine välisrünnakute eest. Õnneks said sellest aru ka teised.
Väga suur väärtus sellel teosel on see, et panna mõistma - ärme leiutame jalgratast, see on juba olemas. Kui leiame midagi vigast, siis püüame kõigepealt aru saada, miks ta on vigane - miks ta töötab just niimoodi nagu ta töötab hetkel st süüvima selle sisusse ning siis leidma parima lahenduse.
Soovitan julgelt seda artiklit lugeda kõigil, olenemata sellest kas tegu on arvutiinimesega või mitte, selle teose põhiideed on niivõrd head ja võiks nimetada, et justkui eetikajuhend. Käitu teistega nii nagu sa tahaksid, et teised käituksid sinuga ja seda kõikides valdkondades.
esmaspäev, 22. november 2010
EUPL
Mina räägin seekord sellisest litsentsist nagu EUPL - European Union Public Licence, mille viimane versioon on v.1.1. Litsentsi kasutamiseks on väljaantud ka "Suunised kasutajatele ja edasiarendajatele", kus antakse teavet, kuidas:
1) kasutada tarkvara, mida levitatakse Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi viimase versiooni 1.1 alusel
2) kasutada nimetatud litsentsi oma tarkvara levitamiseks.
Tarkvara jagamine, mis on tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara (Free or Open Source Software; F/OSS) alusmõte on üks tõhusamaiid viise suurendada selle kasutamist, tõsta selle kvaliteeti (lubades teistel edasiarendajatel seda kontrollida, parendada ja sellele funktsioone lisada) ning hoida jalgratta leiutamist vältides kulusid kokku.
Sellist jagamist soovitasid riigiasutustele üksmeelselt Euroopa e-valitsuse poliitika eest vastutavad ministrid. Seetõttu on Euroopa Komisjon tarkvara jagamise, taaskasutamise ja parendamise toetamiseks loonud EUPLi, et kaitsta nii autorite huve kui ka kasutajate huve.
EUPL loomine oli ainulaadse protsessi tulemus, sest varem ei ole ükski sellise mõõtmetega avaliku halduse asutus avaldanud F/OSS litsentsi ega otsustanud F/OSS litsentsi süstemaatiliselt kasutama hakata. EUPL versioon 1.0 kinnitati 2007. aasta jaanuaris. Loomise põhjuseks oli uuringu tulemusel selgunud tõsiasi, et olemasolevad litsentsid ei rahuldanud kõiki vajadusi. Litsentsi täiendati 2008 ning viimane versioon v.1.1 kinnitati 2009. aastal ning oli ajendatud järgnevatest kaalutlustest:
1) EUPL pidi olema õiguslikult kehtiv kõigis EL ametlikes keeltes
2) EUPL pidi võtma arvesse liikmesriikide õiguse ja ühenduse õiguse spetsiifilisust ja mitmekesisust
3) EUPL pigi tagama ühilduvuse teiste olulisemate litsentsidega.
2009.a märtsis tunnistas OSI (Open Source Initiative) EUPL avatud lähtekoodiga litsentsiks, sest see vastab avatud lähtekoodi määrustele ja tingimustele.
EUPL kasutamiseks on kirjeldatud nii kasutaja õigused kui ka kohusutused.
Tarkvara ja/või dokumentatsiooni saamisel EUPL'i litsentsi alusel, saab kasutaja rea ülemaailmseid püsivaid autoritasuvabasid ja mitte-eksklusiivseid õigusi - ülemaailme tähendab, et õigused ei ole geograafiliselt piiratud; püsiv tähendab, et õigused ei ole ajaliselt piiratud - litsentsi tingimuste järgimise korral antakse õigused igaveseks ning litsentsiandja ei tühista litsentsi; autoritasuvaba tähendab, et litsents ise antakse tasuta.
Kohustused tekivad siis kui on soov saadud tarkvara muuta, levitada. Üldkohustusena peab hoiduma
varasemate autorité intellektuaalse omandi - nimed, logod, kaubamärgid, teenusnimed jmt - volitamata kasutamist. Kui on soov tarkvara muuta, siis tuleks selgelt märkida iga parenduse algus ja lõpp, sisestada muudatuse kuupäev ja enda autoriõiguse märge, näidates selgelt ennast muudatuse autori ning autoriõiguse omanikuna.
Levitamisel on mitmeid nüansse:
1) kui levitate algselt EUPL'i alusel teile litsentsitud programmi koopiaid, tuleb alati pakkuda neid koopiaid EUPL'i tingimuste alusel.
2) Kui olete loonud tuletatud teose ja levitate seda uut teost, peate samuti kohaldama EUPL'i kogu tuletatud teosele.
3) Kui on kohustuslik kasutada ühilduvat copyleft-litesntsi. Enimkasutatav copyleft-litsents on GNU General Public Licence (GPL v.2). Ka EUPL on copyleft-litsents. EUPL'i seisukohast on ühilduvad copyleft-litsentsid:
a) GPL v.2
b) OSL v. 2.1 ja/või v. 3.0
c) Common Public Licence v. 1.0
d) Eclipse Public Licence v. 1.0
f) CeCILL v. 2.0.
Kui nüüd olete liitnud kokku kaks tarkvarakooid tükki: esimene EUPL'i alusel ning teine ülalnimetatud copyleft-litsentsi alusel (näiteks GPL v.2), siis levitamisel peate seda tegema litsentsi GPL v.2 alusel.
4) Tuletatud teose levitamise korral tuleb muudetud lähtekoodi edastada vaba juurdepääsuga hoidlast (veebileht või FTP-aadress).
EUPL'i litsentsi tuleb käsitada ku ivahendit, mis hõlbustab ressursside optimeerimist ja jagamist. See peaks suurendama teadlikkust vaba/avatud lähtekoodiga tarkvara levitamise võimalustest ning julgustama kõiki asjaomaseid sidusrühmi järgima Euroopa Komisjoni eeskuju, kes and is EUPL'i alusel välja oma tarkvara.
1) kasutada tarkvara, mida levitatakse Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi viimase versiooni 1.1 alusel
2) kasutada nimetatud litsentsi oma tarkvara levitamiseks.
Tarkvara jagamine, mis on tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara (Free or Open Source Software; F/OSS) alusmõte on üks tõhusamaiid viise suurendada selle kasutamist, tõsta selle kvaliteeti (lubades teistel edasiarendajatel seda kontrollida, parendada ja sellele funktsioone lisada) ning hoida jalgratta leiutamist vältides kulusid kokku.
Sellist jagamist soovitasid riigiasutustele üksmeelselt Euroopa e-valitsuse poliitika eest vastutavad ministrid. Seetõttu on Euroopa Komisjon tarkvara jagamise, taaskasutamise ja parendamise toetamiseks loonud EUPLi, et kaitsta nii autorite huve kui ka kasutajate huve.
EUPL loomine oli ainulaadse protsessi tulemus, sest varem ei ole ükski sellise mõõtmetega avaliku halduse asutus avaldanud F/OSS litsentsi ega otsustanud F/OSS litsentsi süstemaatiliselt kasutama hakata. EUPL versioon 1.0 kinnitati 2007. aasta jaanuaris. Loomise põhjuseks oli uuringu tulemusel selgunud tõsiasi, et olemasolevad litsentsid ei rahuldanud kõiki vajadusi. Litsentsi täiendati 2008 ning viimane versioon v.1.1 kinnitati 2009. aastal ning oli ajendatud järgnevatest kaalutlustest:
1) EUPL pidi olema õiguslikult kehtiv kõigis EL ametlikes keeltes
2) EUPL pidi võtma arvesse liikmesriikide õiguse ja ühenduse õiguse spetsiifilisust ja mitmekesisust
3) EUPL pigi tagama ühilduvuse teiste olulisemate litsentsidega.
2009.a märtsis tunnistas OSI (Open Source Initiative) EUPL avatud lähtekoodiga litsentsiks, sest see vastab avatud lähtekoodi määrustele ja tingimustele.
EUPL kasutamiseks on kirjeldatud nii kasutaja õigused kui ka kohusutused.
Tarkvara ja/või dokumentatsiooni saamisel EUPL'i litsentsi alusel, saab kasutaja rea ülemaailmseid püsivaid autoritasuvabasid ja mitte-eksklusiivseid õigusi - ülemaailme tähendab, et õigused ei ole geograafiliselt piiratud; püsiv tähendab, et õigused ei ole ajaliselt piiratud - litsentsi tingimuste järgimise korral antakse õigused igaveseks ning litsentsiandja ei tühista litsentsi; autoritasuvaba tähendab, et litsents ise antakse tasuta.
Kohustused tekivad siis kui on soov saadud tarkvara muuta, levitada. Üldkohustusena peab hoiduma
varasemate autorité intellektuaalse omandi - nimed, logod, kaubamärgid, teenusnimed jmt - volitamata kasutamist. Kui on soov tarkvara muuta, siis tuleks selgelt märkida iga parenduse algus ja lõpp, sisestada muudatuse kuupäev ja enda autoriõiguse märge, näidates selgelt ennast muudatuse autori ning autoriõiguse omanikuna.
Levitamisel on mitmeid nüansse:
1) kui levitate algselt EUPL'i alusel teile litsentsitud programmi koopiaid, tuleb alati pakkuda neid koopiaid EUPL'i tingimuste alusel.
2) Kui olete loonud tuletatud teose ja levitate seda uut teost, peate samuti kohaldama EUPL'i kogu tuletatud teosele.
3) Kui on kohustuslik kasutada ühilduvat copyleft-litesntsi. Enimkasutatav copyleft-litsents on GNU General Public Licence (GPL v.2). Ka EUPL on copyleft-litsents. EUPL'i seisukohast on ühilduvad copyleft-litsentsid:
a) GPL v.2
b) OSL v. 2.1 ja/või v. 3.0
c) Common Public Licence v. 1.0
d) Eclipse Public Licence v. 1.0
f) CeCILL v. 2.0.
Kui nüüd olete liitnud kokku kaks tarkvarakooid tükki: esimene EUPL'i alusel ning teine ülalnimetatud copyleft-litsentsi alusel (näiteks GPL v.2), siis levitamisel peate seda tegema litsentsi GPL v.2 alusel.
4) Tuletatud teose levitamise korral tuleb muudetud lähtekoodi edastada vaba juurdepääsuga hoidlast (veebileht või FTP-aadress).
EUPL'i litsentsi tuleb käsitada ku ivahendit, mis hõlbustab ressursside optimeerimist ja jagamist. See peaks suurendama teadlikkust vaba/avatud lähtekoodiga tarkvara levitamise võimalustest ning julgustama kõiki asjaomaseid sidusrühmi järgima Euroopa Komisjoni eeskuju, kes and is EUPL'i alusel välja oma tarkvara.
pühapäev, 14. november 2010
Autoriõigus ja intellektuaalomand
Istud arvuti ees ning soovid netist muusikat või filmi. Avad P2P teenuse ning natukese aja pärast ongi su soov täidetud. Niisama lihtne see ongi.
Soovid filmi-muusikat, lähed poodi ja.... ei võta rilulilt niisama vaid lähed kassasse ja maksad oma valitud toote eest. Miks siis netist võtad niisama?
Poest võttes on see vargus ja sama on see ju ka netist võetud kellegi teosega. Sellele enamus aga ei mõtle.
Selle nädala teema üle mõeldes ja netist materjale otsides leidsin ennast mõttelt, et palju siis sellest, mis mind ümbritseb, on kellegi teise loodud - kõik ja kõik need on kaitstud autoriõigustega. Õnneks ma võin neid kasutada seni, kuni ma ei hakka nendega oma nimel äri ajama. Hea seegi.
Avastasin enda jaoks ühe uue termini "tühja kasseti tasu"
„Tühja kasseti tasu“ näol on tegemist tasu kogumise süsteemiga filmidest ja muusikast koopiate tegemise eest isiklikeks vajadusteks. Tasu makstakse õiguste omajatele (autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele). „Tühja kasseti tasu“ ei maksa aga mitte otseselt kasutajad ise, vaid seda maksavad need isikud, kes toovad maale koopiate tegemiseks mõeldud salvestusseadmeid (nt videomakid) või tühje salvestusvahendeid (nt kassetid, CD-toorikud jms). Autoril ei ole õigust seega lubada või keelata kasutajal enda isiklikeks vajadusteks filmi või muusikapala kopeerida, kuid talle jääb siiski seadusest tulenev õigus saada niisuguse kasutamise eest tasu.
Oluline on salvestuse juures see, et see tuleb teha legaalsest kohast ning salvestada võid enda jaoks st salvestust ei või rentida ega edasi müüa. Täiesti arusaadav ja igati mõistlik, sest autor võib-olla elatubki vaid oma teose müügist ja esitlustest saadavast tulust.
Hästi on meeles kui jalgpalli MM ülekande õiguste eest pidi pub'i jmt maksma, sest nad edendasid nende ülekannete varal oma äri. See on avalik esitamine ning avalik koht on vist praktiliselt iga koht, kus inimesed toimetavad. Ka transpordivahend. Saaremaa Laevakompanii lõpetas sellel põhjusel igasugused tele- ja raadioülekanded. Siin oleks küll kahtlemiskoht, sest vaevalt, et praamile just sellepärast tullakse, et telekat vaadata või raadiot kuulata ning vaevalt TV ja raadio suurendab ettevõtte tulusid, kuid seadus on seadus ning täitmiseks kõigile.
Intellektuaalne omand ning autoriõiguste maailm on tegelikult üsna kirju ning kohati segane mõista üheselt, kui sellele vaatamata, enne kui arvutis downloadimiseks enter klahvi vajutame, mõtleme, kas me poes sirutame käe millegi järgi, ilma, et me plaaniksime maksta.
Soovid filmi-muusikat, lähed poodi ja.... ei võta rilulilt niisama vaid lähed kassasse ja maksad oma valitud toote eest. Miks siis netist võtad niisama?
Poest võttes on see vargus ja sama on see ju ka netist võetud kellegi teosega. Sellele enamus aga ei mõtle.
Selle nädala teema üle mõeldes ja netist materjale otsides leidsin ennast mõttelt, et palju siis sellest, mis mind ümbritseb, on kellegi teise loodud - kõik ja kõik need on kaitstud autoriõigustega. Õnneks ma võin neid kasutada seni, kuni ma ei hakka nendega oma nimel äri ajama. Hea seegi.
Avastasin enda jaoks ühe uue termini "tühja kasseti tasu"
„Tühja kasseti tasu“ näol on tegemist tasu kogumise süsteemiga filmidest ja muusikast koopiate tegemise eest isiklikeks vajadusteks. Tasu makstakse õiguste omajatele (autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele). „Tühja kasseti tasu“ ei maksa aga mitte otseselt kasutajad ise, vaid seda maksavad need isikud, kes toovad maale koopiate tegemiseks mõeldud salvestusseadmeid (nt videomakid) või tühje salvestusvahendeid (nt kassetid, CD-toorikud jms). Autoril ei ole õigust seega lubada või keelata kasutajal enda isiklikeks vajadusteks filmi või muusikapala kopeerida, kuid talle jääb siiski seadusest tulenev õigus saada niisuguse kasutamise eest tasu.
Oluline on salvestuse juures see, et see tuleb teha legaalsest kohast ning salvestada võid enda jaoks st salvestust ei või rentida ega edasi müüa. Täiesti arusaadav ja igati mõistlik, sest autor võib-olla elatubki vaid oma teose müügist ja esitlustest saadavast tulust.
Hästi on meeles kui jalgpalli MM ülekande õiguste eest pidi pub'i jmt maksma, sest nad edendasid nende ülekannete varal oma äri. See on avalik esitamine ning avalik koht on vist praktiliselt iga koht, kus inimesed toimetavad. Ka transpordivahend. Saaremaa Laevakompanii lõpetas sellel põhjusel igasugused tele- ja raadioülekanded. Siin oleks küll kahtlemiskoht, sest vaevalt, et praamile just sellepärast tullakse, et telekat vaadata või raadiot kuulata ning vaevalt TV ja raadio suurendab ettevõtte tulusid, kuid seadus on seadus ning täitmiseks kõigile.
Intellektuaalne omand ning autoriõiguste maailm on tegelikult üsna kirju ning kohati segane mõista üheselt, kui sellele vaatamata, enne kui arvutis downloadimiseks enter klahvi vajutame, mõtleme, kas me poes sirutame käe millegi järgi, ilma, et me plaaniksime maksta.
pühapäev, 7. november 2010
Vaba tarkvaratoode
Nagu ma eelnevaltki olen öelnud, siis olen arvutikasutajana rohkem just lõppkasutaja rollis ning seega pole kasutanud võimalusi Open Source kasutamiseks ning mingite vaba tarkvarade täiendamisek-parandamiseks.
Vaba tarkvara põhimõtted on ju:
* kasutada mistahes eesmärgil
* vabalt uurida ja muuta (eeldab avatud koodi)
* vabalt paljundada
* muudatusi ja tuletusi samadel tingimustel edasi levitada.
Pigem olen siis vabavara (võtad selle, saad lisaks veel ka selle) kasutaja. Sellised on ju meile kõigile hästi tuntud IE, mis oli ainuvõimalik brauser tükk aega, kui tahtsid kasutada ID-kaarti näiteks pangas, x-tee's jne ning anda ka digiallkirja. Siis tuli õnneks veel lisaks Mozilla oma Firefoxiga ning nüüd veel ka on võimalik mac'i inimestel ka Safari kaudu toimetada. Brauseritest olen kasutanud nii IE, Firefox, Safari ja Googel Chrome. Kiireim tundus Google Chrome, kuid ei ole selle kasutajaks jäänud just selle ID-kaarit toe puudumise tõttu. Nüüd kui tuli mac'ile ID-kaarti tugi jään Safari kasutajaks, sest piisavalt kiire ja mugav kasutada. Kodu ja töö arvutites on nii IE kui Firefox ja rohkem kasutan Firefox'i, kuigi nüüd uus IE9 on juba päris tublisti edenenud kiiruselt ja esmamuljed on positiivsed, äkki jään selle peale. Eks näis, kui beta versioonist ikka päris asi saab.
Olen ise ka juba 1,5 aastat mac'i kasutaja ja igati rahul, kuigi pean arvestama asjaoludega, et oma kirjatööd, esitlused, tabelid pean kindlalt salvestama MS Office'le sobivasse vormingusse, sest näiteks faili laiendiga .page avab siiski vaid iWork, kuigi vastupidi asi toimib ilusti st .doc faili avamine iWorkiga on korras. Sama nn "jama" on ka OpenOffice failide avamisega, OO avab doc faile, kuid MSO ei ava OO faile. Selle abiks on küll ka väike programmijupike, mis tuleb enda arvutisse installida ning siis ei ole vaja OO failide avamiseks otsida OO progega arvutit või installida enda arvutisse OO. Seega Office vaba tarkvara kasutamisel on mitmeid miinuseid, aga loomulikult suur pluss on ikkagi see, et selle eest ei ole vaja reaalselt pappi välja käia, lihtsalt installi arvutisse ja kasuta, kuid pea meeles - püüa salvestada MS O'le sobivas vormingus. OO'l oli alguses ka see eelis, et sai salvestada PDF faile, kuid see eelis on nüüd MSO 2007 tulekuga kadunud (MSO 2003 vist veel ei saanud PDF salvestada, ei mäleta ka täpselt enam).
Ise olen kasutanud kõiki eelpool nimetet office'id - kodus on iWork macis ja OO lauaarvutis ning tööarvutis MSO. Salvestamisel tuleb lihtsalt tähelepanelik ja arvestav olla.
Vaba tarkvara põhimõtted on ju:
* kasutada mistahes eesmärgil
* vabalt uurida ja muuta (eeldab avatud koodi)
* vabalt paljundada
* muudatusi ja tuletusi samadel tingimustel edasi levitada.
Pigem olen siis vabavara (võtad selle, saad lisaks veel ka selle) kasutaja. Sellised on ju meile kõigile hästi tuntud IE, mis oli ainuvõimalik brauser tükk aega, kui tahtsid kasutada ID-kaarti näiteks pangas, x-tee's jne ning anda ka digiallkirja. Siis tuli õnneks veel lisaks Mozilla oma Firefoxiga ning nüüd veel ka on võimalik mac'i inimestel ka Safari kaudu toimetada. Brauseritest olen kasutanud nii IE, Firefox, Safari ja Googel Chrome. Kiireim tundus Google Chrome, kuid ei ole selle kasutajaks jäänud just selle ID-kaarit toe puudumise tõttu. Nüüd kui tuli mac'ile ID-kaarti tugi jään Safari kasutajaks, sest piisavalt kiire ja mugav kasutada. Kodu ja töö arvutites on nii IE kui Firefox ja rohkem kasutan Firefox'i, kuigi nüüd uus IE9 on juba päris tublisti edenenud kiiruselt ja esmamuljed on positiivsed, äkki jään selle peale. Eks näis, kui beta versioonist ikka päris asi saab.
Olen ise ka juba 1,5 aastat mac'i kasutaja ja igati rahul, kuigi pean arvestama asjaoludega, et oma kirjatööd, esitlused, tabelid pean kindlalt salvestama MS Office'le sobivasse vormingusse, sest näiteks faili laiendiga .page avab siiski vaid iWork, kuigi vastupidi asi toimib ilusti st .doc faili avamine iWorkiga on korras. Sama nn "jama" on ka OpenOffice failide avamisega, OO avab doc faile, kuid MSO ei ava OO faile. Selle abiks on küll ka väike programmijupike, mis tuleb enda arvutisse installida ning siis ei ole vaja OO failide avamiseks otsida OO progega arvutit või installida enda arvutisse OO. Seega Office vaba tarkvara kasutamisel on mitmeid miinuseid, aga loomulikult suur pluss on ikkagi see, et selle eest ei ole vaja reaalselt pappi välja käia, lihtsalt installi arvutisse ja kasuta, kuid pea meeles - püüa salvestada MS O'le sobivas vormingus. OO'l oli alguses ka see eelis, et sai salvestada PDF faile, kuid see eelis on nüüd MSO 2007 tulekuga kadunud (MSO 2003 vist veel ei saanud PDF salvestada, ei mäleta ka täpselt enam).
Ise olen kasutanud kõiki eelpool nimetet office'id - kodus on iWork macis ja OO lauaarvutis ning tööarvutis MSO. Salvestamisel tuleb lihtsalt tähelepanelik ja arvestav olla.
kolmapäev, 27. oktoober 2010
Seiklused virtuaalmaailmas.
See nädal räägin siis oma kogemustest virtuaalmaailma(de)s. Esimese hooga mõtlesin küll, et mis kogemustest mul rääkida, sest pole ju nendes toimetanud, kuid kui järgi mõtlesin, siis meenusid nii mitmedki ajad.
Arvutiga oli mul põhjalikum tutvus aastal 1993-4 ning siis peale suure õppimise sai ka mõnda mängu proovitud - meie materjalides nimetatud Wolfenstein ja Doom. Eriti küll ei mänginud seal, aga põnevust ikka jagus kuni asi päädis sellega, et süda läks pahaks kõige selle peale. Ma ei tea, mis mulle tookord niimoodi mõjus - 3D või muu, aga niimoodi see katki jäi.
Meenuvad veel sellised maailmad nagu Sims ja SimCity. SimCity meeldis mulle kogu oma põhimõtte pärast. Said ise ehitada omale linna, mida siis majandasid vastavalt oma oskustele-riskidele-eelarvele. Päris põnev oli.
Aga ma olen kehv mängija, sest alati on mul midagi paremat teha, kui arvuti ees istuda ning virtuaalmaailmas toimetada. Seega on minu katsetused üsna lühiajalisteks jäänud, sest perega suhtlemine on PALJU olulisem.
Mingi moment osalesin mängus nimega Farmer ning nüüd siis SeconLife.
SL on muidugi võrreldes minu eelmiste katsetustega hoopis teisest puust- Ikkagi juba 21. sajand. Esimesel pilgul lööb silme eest kirjuks, aga vaikselt toimetama hakates ju saab edasi. Oskan juba joosta-lennata-teleportida. Meeldib see, et siin liikudes võib isegi midagi kasulikku õppida. See pole lihtsalt mäng mängu pärast vaid hoopis arenenumat. Külastasin kunstimuuseumi, kus väljas kuulsad maalid Da Vincil't, Rubens'ilt, van Gogh'ilt jt. Kui sellest isu täis, siis lihtsalt telepordid ennast näiteks klubisse, et meelt lahutada jne jne, võimalusi igasuguseid. Väga põnev.
Minu poolt jääb see maailm ikkagi vist jälle lõplikult avastamata, sest mul lihtsalt ei ole viitsimist-aega seal toimetada. Minu arvates õnneks, et ei ole :)
Üks huvitav kogemus on mul veel, mis on samuti seotud virtuaalmaailmaga - istusin ükskord Tallinnas trollis ning tahtmatult kuulsin pealt kahe noore (poiss ja tüdruk) ca 20.a (käisid ülikoolis) juttu. Alguses ei olnud neil nagu midagi rääkida, kuid siis äkki tuli teemaks mingi mäng arvutis. Nime ma ei tea, aga igatahes siis alles läks neil jutuks, pool sellest toimus poisi poolt inglise keeles, et ennast paremini mängutegelasega samastada. Tüdruk ei olnud eriti kodus selles mängus, kuid teemasid arendati ja poiss sai hiilata oma teadmistega. Kuulasin ja mõtlesin, millest meie omal ajal (siis ca 30 aastat tagasi) rääkisime - mängudest igatahes mitte, isegi mitte arvutitest, sest neid lihtsalt meil veel ei olnud. Rääkisime palju rohkem maapealsetest asjadest ja ei osanud arvatagi (vist), et järgmine põlvkond on juba virtuaalmaailma elanikud. Natuke kurb on see, kui meil polegi muust enam rääkida ja mujal enam käia.
Loodame, et see ikka päris nii ei ole. Rõõmsat suhtlemist üksteisega.
Arvutiga oli mul põhjalikum tutvus aastal 1993-4 ning siis peale suure õppimise sai ka mõnda mängu proovitud - meie materjalides nimetatud Wolfenstein ja Doom. Eriti küll ei mänginud seal, aga põnevust ikka jagus kuni asi päädis sellega, et süda läks pahaks kõige selle peale. Ma ei tea, mis mulle tookord niimoodi mõjus - 3D või muu, aga niimoodi see katki jäi.
Meenuvad veel sellised maailmad nagu Sims ja SimCity. SimCity meeldis mulle kogu oma põhimõtte pärast. Said ise ehitada omale linna, mida siis majandasid vastavalt oma oskustele-riskidele-eelarvele. Päris põnev oli.
Aga ma olen kehv mängija, sest alati on mul midagi paremat teha, kui arvuti ees istuda ning virtuaalmaailmas toimetada. Seega on minu katsetused üsna lühiajalisteks jäänud, sest perega suhtlemine on PALJU olulisem.
Mingi moment osalesin mängus nimega Farmer ning nüüd siis SeconLife.
SL on muidugi võrreldes minu eelmiste katsetustega hoopis teisest puust- Ikkagi juba 21. sajand. Esimesel pilgul lööb silme eest kirjuks, aga vaikselt toimetama hakates ju saab edasi. Oskan juba joosta-lennata-teleportida. Meeldib see, et siin liikudes võib isegi midagi kasulikku õppida. See pole lihtsalt mäng mängu pärast vaid hoopis arenenumat. Külastasin kunstimuuseumi, kus väljas kuulsad maalid Da Vincil't, Rubens'ilt, van Gogh'ilt jt. Kui sellest isu täis, siis lihtsalt telepordid ennast näiteks klubisse, et meelt lahutada jne jne, võimalusi igasuguseid. Väga põnev.
Minu poolt jääb see maailm ikkagi vist jälle lõplikult avastamata, sest mul lihtsalt ei ole viitsimist-aega seal toimetada. Minu arvates õnneks, et ei ole :)
Üks huvitav kogemus on mul veel, mis on samuti seotud virtuaalmaailmaga - istusin ükskord Tallinnas trollis ning tahtmatult kuulsin pealt kahe noore (poiss ja tüdruk) ca 20.a (käisid ülikoolis) juttu. Alguses ei olnud neil nagu midagi rääkida, kuid siis äkki tuli teemaks mingi mäng arvutis. Nime ma ei tea, aga igatahes siis alles läks neil jutuks, pool sellest toimus poisi poolt inglise keeles, et ennast paremini mängutegelasega samastada. Tüdruk ei olnud eriti kodus selles mängus, kuid teemasid arendati ja poiss sai hiilata oma teadmistega. Kuulasin ja mõtlesin, millest meie omal ajal (siis ca 30 aastat tagasi) rääkisime - mängudest igatahes mitte, isegi mitte arvutitest, sest neid lihtsalt meil veel ei olnud. Rääkisime palju rohkem maapealsetest asjadest ja ei osanud arvatagi (vist), et järgmine põlvkond on juba virtuaalmaailma elanikud. Natuke kurb on see, kui meil polegi muust enam rääkida ja mujal enam käia.
Loodame, et see ikka päris nii ei ole. Rõõmsat suhtlemist üksteisega.
esmaspäev, 25. oktoober 2010
Folksonoomia
Folksonoomial veebinduses on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks positiivseks on kindlasti üldse märgendamise võimalus ning siis nende märksõnade kaudu endale vajalik lehekülg üles leida või leida vastav kategooria. Ja samas iga lehekülg, mis kasutab folksonoomiat võib samas olla kehv, sest neid märksõnu võib tulla liiga palju ning tekib hoopiski müra.
Ma ise ei ole kasutanud eriti folksonoomiat, kuid igasugused otsingumootorid kasutavad ju ka folksonoomiat. ükskõik kuhu otisngusse neti.ee, google.com jne sisestad ju mingi märksõna, mille kaudu kuvatakse sulle hulk lehti, ja sama on ju ka wikipeedia. Eks need vast sobiksid heade näidete nimekirja ja muidugi ka õppematerjalis nimetatud delicious. Seal peab küll registreeruma, et ise sinna tag-e ja ühisjärjehoidjaid lisada nagu ka näiteks digg'i. Kuid ilma registreerimatagi tutvusin nendega põgusalt ning tundus päris hea olevat. Delicious's proovisin otsida Hiiumaa kohta ja päris huvitavaid lehti anti valikusse. Kindlasti on neid positiivseid lehti veel ja veel.
Mõnda negatiivset näidet leida pole ka eriti raske, sest kui neid märksõnu annab iga kasutaja, siis tekib tohutu infomüra ning folksonoomia põhiidee - lihtsus ja kiirus - saab kõvasti "pihta".
Seega negatiivse näitena võiks tuua ju samuti näiteks wikipeedia. Seal on veel lisaks see, et paljusid teemasid pole veel kirjutatud, kuid viited on.
Lisaks sildipilved, mida kasutavad paljud lehed, ühe näitena võiks tuua 43things, mis on iseenesest päris lahe leht ning sinna uut mõtet lisada on ainult mõne sekundi küsimus (katsetasin). Samuti saad teiste lisatud ideid hinnata, kas annad jah või ei hääle. Miks mitte sealt endale ideid hankida, aga ....... Sildipilvedes muutuvad märksõnade suurused vastavalt sellele palju neid vajutatud on nign siis tekibki situatsioon, kus mõni märksõna on ülisuur, aga teine seal kõrval imepisike, nii et võta luup abiks. See imepisike võib aga sulle väga oluline olla.
Seega folksonoomia on väga hea kui ainult sellega mitte liiale minna ja kasu asemel hoopis suur müra tekitada. Minu arvates märksõna lisamine olemasolevatele on võimalus, mitte kohustus.
Ma ise ei ole kasutanud eriti folksonoomiat, kuid igasugused otsingumootorid kasutavad ju ka folksonoomiat. ükskõik kuhu otisngusse neti.ee, google.com jne sisestad ju mingi märksõna, mille kaudu kuvatakse sulle hulk lehti, ja sama on ju ka wikipeedia. Eks need vast sobiksid heade näidete nimekirja ja muidugi ka õppematerjalis nimetatud delicious. Seal peab küll registreeruma, et ise sinna tag-e ja ühisjärjehoidjaid lisada nagu ka näiteks digg'i. Kuid ilma registreerimatagi tutvusin nendega põgusalt ning tundus päris hea olevat. Delicious's proovisin otsida Hiiumaa kohta ja päris huvitavaid lehti anti valikusse. Kindlasti on neid positiivseid lehti veel ja veel.
Mõnda negatiivset näidet leida pole ka eriti raske, sest kui neid märksõnu annab iga kasutaja, siis tekib tohutu infomüra ning folksonoomia põhiidee - lihtsus ja kiirus - saab kõvasti "pihta".
Seega negatiivse näitena võiks tuua ju samuti näiteks wikipeedia. Seal on veel lisaks see, et paljusid teemasid pole veel kirjutatud, kuid viited on.
Lisaks sildipilved, mida kasutavad paljud lehed, ühe näitena võiks tuua 43things, mis on iseenesest päris lahe leht ning sinna uut mõtet lisada on ainult mõne sekundi küsimus (katsetasin). Samuti saad teiste lisatud ideid hinnata, kas annad jah või ei hääle. Miks mitte sealt endale ideid hankida, aga ....... Sildipilvedes muutuvad märksõnade suurused vastavalt sellele palju neid vajutatud on nign siis tekibki situatsioon, kus mõni märksõna on ülisuur, aga teine seal kõrval imepisike, nii et võta luup abiks. See imepisike võib aga sulle väga oluline olla.
Seega folksonoomia on väga hea kui ainult sellega mitte liiale minna ja kasu asemel hoopis suur müra tekitada. Minu arvates märksõna lisamine olemasolevatele on võimalus, mitte kohustus.
reede, 15. oktoober 2010
Wikipedia looja helistab???
Kas tõesti, aga miks ka mitte. Kuidas ikka saaks teada mõne asja muutusvajadustest, kui viia läbi uuring. Seekord siis telefonitsi, mis on üsna aeganõudev, kuid tõhus. Niimoodi saab kohe otsese vastuse oma küsimusele.
Mida võiks Wikipedias paremaks muuta? Veelgi paremaks?
Asi toimib minu arvates väga hästi, kuigi aegajalt häirib, et mind huvitavale küsimusele saan vastuseks, et seda infot pole veel sisetatud ning sa võid algatada selle teema kohta artikli kirjutamist.
Siis polegi muud, kui kallis Google aita. Muidugi on vist palju tahetud, et kogu info oleks ka wikipedias ja kas see info, mis seal on, on ikka adekvaatne. Kõrgkoolide lõputöödes ei soosita viitamisi wikipediale, sest seda ei saa võtta 100% tõeselt. Kuid hea on ta minu arvates sellepoolest, et iga artikli (kui see on olemas) lõpus on lisatud viited, kust saab asja edasi uurida. See nõue (viitamine) on väga tervitatav.
Üks mõte, mis tuli ka meie teisipäevases skype vestluses välja, et artiklites tehtud muudatused võiks olla nähtavad. Vana tekst võiks samuti alles jääda ning tehtud muudatused võiks olla näiteks erinevat värvi ja ajalooliselt jälgitavad. Kuidagi peaks neid siiski haldama, et need oleks nähtavad vastavalt vajadusele-soovile.
Siis võiks näiteks lisada väikese kommentaari viidetele (autor, kes lisab viite, kirjutab lühida selgituse, mida selle alt leida võib). Ehk aitaks see kaasa endale vajaliku materjali kiiremale leidmisele.
Meeles peab ikka pidama, mida wikipedia ei ole.
1 Vikipeedia ei ole paberentsüklopeedia
2 Vikipeedia ei ole sõnaraamat
3 Vikipeedia ei ole algupäraste mõtete avaldamise koht
4 Vikipeedia ei ole isiklike emotsioonide süüdimatu väljaelamise koht
5 Vikipeedia ei ole propaganda tegemise koht
6 Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu
7 Vikipeedia ei ole tasuta kasutatav veebiruum ega -leht
8 Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum
9 Vikipeedia ei ole oletuste ega spekulatsioonide kogum
10 Vikipeedia ei ole kasutusjuhend ega käsiraamat
11 Vikipeedia ei seisa vähemuste huvide kaitsel
Mida võiks Wikipedias paremaks muuta? Veelgi paremaks?
Asi toimib minu arvates väga hästi, kuigi aegajalt häirib, et mind huvitavale küsimusele saan vastuseks, et seda infot pole veel sisetatud ning sa võid algatada selle teema kohta artikli kirjutamist.
Siis polegi muud, kui kallis Google aita. Muidugi on vist palju tahetud, et kogu info oleks ka wikipedias ja kas see info, mis seal on, on ikka adekvaatne. Kõrgkoolide lõputöödes ei soosita viitamisi wikipediale, sest seda ei saa võtta 100% tõeselt. Kuid hea on ta minu arvates sellepoolest, et iga artikli (kui see on olemas) lõpus on lisatud viited, kust saab asja edasi uurida. See nõue (viitamine) on väga tervitatav.
Üks mõte, mis tuli ka meie teisipäevases skype vestluses välja, et artiklites tehtud muudatused võiks olla nähtavad. Vana tekst võiks samuti alles jääda ning tehtud muudatused võiks olla näiteks erinevat värvi ja ajalooliselt jälgitavad. Kuidagi peaks neid siiski haldama, et need oleks nähtavad vastavalt vajadusele-soovile.
Siis võiks näiteks lisada väikese kommentaari viidetele (autor, kes lisab viite, kirjutab lühida selgituse, mida selle alt leida võib). Ehk aitaks see kaasa endale vajaliku materjali kiiremale leidmisele.
Meeles peab ikka pidama, mida wikipedia ei ole.
1 Vikipeedia ei ole paberentsüklopeedia
2 Vikipeedia ei ole sõnaraamat
3 Vikipeedia ei ole algupäraste mõtete avaldamise koht
4 Vikipeedia ei ole isiklike emotsioonide süüdimatu väljaelamise koht
5 Vikipeedia ei ole propaganda tegemise koht
6 Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu
7 Vikipeedia ei ole tasuta kasutatav veebiruum ega -leht
8 Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum
9 Vikipeedia ei ole oletuste ega spekulatsioonide kogum
10 Vikipeedia ei ole kasutusjuhend ega käsiraamat
11 Vikipeedia ei seisa vähemuste huvide kaitsel
pühapäev, 10. oktoober 2010
Motivatsioonid blogosfääris
Motivatsioon - inimeste sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad tema tegevust. On olemas lausa motivatsiooniteooriad, kuid need käivad siiski pigem ettevõtluse ja juhtimise juurde, kuidas ettevõtte juht motiveerib oma töötajaid.
Motivaatoreid on seega nii väliseid kui sisemisi.
Blogimaailmas räägime just sisemistest motivaatoreist. Mis on need ajendid, mille pärast inimene istub arvuti ette ja kukub blogima.
Poliitikud, kes saavad ennast vabamalt väljendada ning vahest oma sõnumi kergemini viia inimesteni, kuigi vanem generatsioon ei pruugi sellisest võimalusest isegi mitte teadlikud olla. Eesti poliitikutest on blogisid väga paljudel, näiteks Jürgen Ligi, Isamaaliidu poliitikud ja palju teisi. Need blogid võib liigitada ka informatiivsete blogide hulka, kuigi nende informatiivsus läheb tihtipeale üle üksteise mustamisele ja nn "arvete klaarimisele".
Paremad informatiivsed ja instruktsioone jagavad blogid on Ettevõtete blogid, kus jagatakse informatsiooni uute toodete või võrreldakse olemasolevaid tooteid ning antakse nõu, kuidas üht või teist asja teha. Üheks näiteks võib siin välja tuua Photopointi blogi. Selles blogis on erinevad teemad ja ka arhiiv. Oma küsimusele vastuse leidmiseks saad kasutada otsingut. Informatsiooni jagatakse nii uute toodete kui ka programmide kohta, töövõtete kohta jmt. Igati kasulik ja tervitatav blogitüüp. Selliseid blogisid leiame internetist külluses.
Blogid on üheks heaks võimaluseks ka oma äri tuntust tõsta ning arendada kogu äri marketingi. Sellesse valdkonda kuuluvad ka kindlasti õpetlikud blogid, kus jagatakse teadmisi selles valdkonnas tegutsemiseks üldse, näiteks Turundus veebis.
Blogisid on muidugi tohutult palju ja kõik need täidavad mingit rolli blogimaailmas. On need blogid, mis on tõesti kellegi elektrooniline päevik, kus ta kirjutab oma igapäevastest tegemistest. Seda tüüpi blogisid kirjutavad tihtipeale just need, kes muudavad oma elukohta või lähevad reisile kuskile välisriiki. Väga hea võimalus ju kirjutada oma reisist vahetult seal, kus parajasti viibid. Lisada pilte, videosid jmt, ilmestamaks oma veebipäevikut. Näiteks Peaalaspidimaale.
Seega motivatsioone, mis ajendab kedagi blogima, on väga palju ja kõigil meil tihti väga erinevad. Iga inimene kirjutab just endale meeldival teemal. Mõnikord muidugi ka sellepärast, et õppeaines on nii ettenähtud nagu meiegi siin kõik kirjutame. Või siis sellepärast, et see on fun ning paljud teevad seda, enesenäitamise võimalus, grupeeritult sama huviala inimesed jpm. Blogisid on võimalik tekitada nii privaatseid, kus seda saavad näha vaid inimesed, kellel on selleks ligipääs, või avalikud, mida saavad näha kõik. Samad võimalused on ka blogide kommenteerimisel.
Peamiseks ajendiks peaks olema minu arvates see, et mul on midagi öelda, et sellest oleks kasu ka kellegi teisele.
Motivaatoreid on seega nii väliseid kui sisemisi.
Blogimaailmas räägime just sisemistest motivaatoreist. Mis on need ajendid, mille pärast inimene istub arvuti ette ja kukub blogima.
Poliitikud, kes saavad ennast vabamalt väljendada ning vahest oma sõnumi kergemini viia inimesteni, kuigi vanem generatsioon ei pruugi sellisest võimalusest isegi mitte teadlikud olla. Eesti poliitikutest on blogisid väga paljudel, näiteks Jürgen Ligi, Isamaaliidu poliitikud ja palju teisi. Need blogid võib liigitada ka informatiivsete blogide hulka, kuigi nende informatiivsus läheb tihtipeale üle üksteise mustamisele ja nn "arvete klaarimisele".
Paremad informatiivsed ja instruktsioone jagavad blogid on Ettevõtete blogid, kus jagatakse informatsiooni uute toodete või võrreldakse olemasolevaid tooteid ning antakse nõu, kuidas üht või teist asja teha. Üheks näiteks võib siin välja tuua Photopointi blogi. Selles blogis on erinevad teemad ja ka arhiiv. Oma küsimusele vastuse leidmiseks saad kasutada otsingut. Informatsiooni jagatakse nii uute toodete kui ka programmide kohta, töövõtete kohta jmt. Igati kasulik ja tervitatav blogitüüp. Selliseid blogisid leiame internetist külluses.
Blogid on üheks heaks võimaluseks ka oma äri tuntust tõsta ning arendada kogu äri marketingi. Sellesse valdkonda kuuluvad ka kindlasti õpetlikud blogid, kus jagatakse teadmisi selles valdkonnas tegutsemiseks üldse, näiteks Turundus veebis.
Blogisid on muidugi tohutult palju ja kõik need täidavad mingit rolli blogimaailmas. On need blogid, mis on tõesti kellegi elektrooniline päevik, kus ta kirjutab oma igapäevastest tegemistest. Seda tüüpi blogisid kirjutavad tihtipeale just need, kes muudavad oma elukohta või lähevad reisile kuskile välisriiki. Väga hea võimalus ju kirjutada oma reisist vahetult seal, kus parajasti viibid. Lisada pilte, videosid jmt, ilmestamaks oma veebipäevikut. Näiteks Peaalaspidimaale.
Seega motivatsioone, mis ajendab kedagi blogima, on väga palju ja kõigil meil tihti väga erinevad. Iga inimene kirjutab just endale meeldival teemal. Mõnikord muidugi ka sellepärast, et õppeaines on nii ettenähtud nagu meiegi siin kõik kirjutame. Või siis sellepärast, et see on fun ning paljud teevad seda, enesenäitamise võimalus, grupeeritult sama huviala inimesed jpm. Blogisid on võimalik tekitada nii privaatseid, kus seda saavad näha vaid inimesed, kellel on selleks ligipääs, või avalikud, mida saavad näha kõik. Samad võimalused on ka blogide kommenteerimisel.
Peamiseks ajendiks peaks olema minu arvates see, et mul on midagi öelda, et sellest oleks kasu ka kellegi teisele.
laupäev, 2. oktoober 2010
Sotsiaalsed võrgustikud
Mina valisin selle nädala kodutööks Windows Live Messengeri (WLM) ülevaate lähtudes Matt Webbi kriteeriumitest. Kõnekeeles nimetatakse teda lühidalt MSN, kuigi MSN- i tähendus on natuke teine. MSN (The Microsoft Network), see lühend tähendab tegelikult Microsoft Network'i (teenusepakkuja ja portaal) või siis protokolli, mida MSN Messenger kasutab. WLM on üks populaarsemaid suhtlusvõrgustiku klientprogramme, mis on mõeldud nii kodu- kui ka ärikasutajale. Sellele aitab kaasa ka pidev arendustöö ning võimaluste avardumine. Hetkel on allalaetav viimane versioon WLM 2011. Alates 19. juunil 2006 välja tulnud versioonist 8.0 kannab programm nimetust WLM. Alates versioonist 8.1 on WLM ka eestikeelne. Messenger on osa rakendusest Windows Live Essentials. WLE on programmide komplekt, mis aitab Windowsiga oma arvutis rohkem korda saata, alates kiirsõnumitest ja videovestlusest Messengeris kuni meili-, kalendri-, foto-, video-, dokumentide ühiskasutuse, ajaveebi ja pere turvalisuse programmideni.
Identiteet - esmakordsel kasutamisel tuleb luua oma Windows Live ID e. konto, kuhu saad sisestada enda kohta andmed, mida soovid avaldada. Hiljem, kui sul on juba konto, siis saad oma profiili täiendada-muuta. Pole muidugi ka mingeid piiranguid luua endast selline profiil nagu hetkel soovid. Ühel inimesele võib ju olla mitmeid kontosid erinevate seltskondadega suhtlemiseks, kui ta seda soovib. Peaasi, et ta siis neid ka hallata suudab. Saab lisada pildi või dünaamilise pildi, mis siis muutub vastavalt sinu tujudele
Kohalolek - virtuaalse ruumi jagamisest annavad märku ruudukesed kontakti pildi kõrval. Vastavalt selle värvile, saab kiire ülevaate, kas ta on vestluseks saadav, hõivatud, arvutist eemal või ei ole võrgus. Sätetes saab seada ka nii, et need, kes ei ole võrgus, siis neid ei kuvata teie nähtavas kontaktide loendis.
Suhted võib koondada ka rühmitamisega - saab luua oma kontaktidest grupid ning need, kellega soovid rohkem suhelda (sinu lemmiksõbrad), saad gruppeerida kataloogi Lemmikud. WLM seab sinu lemmiksõbrad eelisjärjekorda ning sa pääsed neile kiiremini ligi. Samuti saad luua kategooriad oma pereliikmetest, töökaaslastest jne. WLM võimaldab saada värskendusi sellest, mida su sõbrad teistes suhtlusvõrkudes teevad. Saab lisada teenuseid, nagu Facebook, MySpace, Blogger ja muud.
Vestlused - WLM on kiirsuhtluse klientprogramm ning mõeldud kahe või enama inimese vahelise vahetut, reaalajas toimuvat tekstiliste sõnumite vahetamisel baseeruvat suhtlust interneti vahendusel. Sellise sõnumitevahetuse ehk vestluste toimimispõhimõte on sarnane jututoale. Lisaks tekstilisele suhtlemisele on võimalik ka audio-videosuhtlus ning saata sõnum kontaktile, kes ei ole hetkel saadaval jpm.
Reputatsioon - WLM-s ei ole leidnud sellist kohta, kus saaks panna hindeid või punkte kas sinu profiilile või pilitidele.
Jagamine - lisaks lihtsatele failide ja lingi edastamistele läbi Messengeri vestlusakna on võimalik oma faile anda ühiskasutusse läbi SkyDrive. Kui on vaja kogu aeg ühiskasutust samade inimestega, saab luua asjade lihtsustamiseks rühma. Ühiskasutusse on võimalik anda meili abil või otse suhtlusvõrkudega. SkyDrive töötab ka koos Microsoft Officega, seega on kõik need dokumendid võimalik anda ühiskasutusse. Nendele failidele on ligipääs kõikjalt ning samuti ka mobiiltelefoniga. Ühiskastusse andmisele saab seda piirangud, kas seda näevad kõik (avalik) või ainult valitud (privaat). See kõik on sinu otsustada.
Windows Live Messenger on väga laialdaste võimalustega internetipõhine programm kui osata kasutada kõiki tema lisaprogrammikesi. Alati on abiks Spikrikeskus.
Identiteet - esmakordsel kasutamisel tuleb luua oma Windows Live ID e. konto, kuhu saad sisestada enda kohta andmed, mida soovid avaldada. Hiljem, kui sul on juba konto, siis saad oma profiili täiendada-muuta. Pole muidugi ka mingeid piiranguid luua endast selline profiil nagu hetkel soovid. Ühel inimesele võib ju olla mitmeid kontosid erinevate seltskondadega suhtlemiseks, kui ta seda soovib. Peaasi, et ta siis neid ka hallata suudab. Saab lisada pildi või dünaamilise pildi, mis siis muutub vastavalt sinu tujudele
Kohalolek - virtuaalse ruumi jagamisest annavad märku ruudukesed kontakti pildi kõrval. Vastavalt selle värvile, saab kiire ülevaate, kas ta on vestluseks saadav, hõivatud, arvutist eemal või ei ole võrgus. Sätetes saab seada ka nii, et need, kes ei ole võrgus, siis neid ei kuvata teie nähtavas kontaktide loendis.
Suhted võib koondada ka rühmitamisega - saab luua oma kontaktidest grupid ning need, kellega soovid rohkem suhelda (sinu lemmiksõbrad), saad gruppeerida kataloogi Lemmikud. WLM seab sinu lemmiksõbrad eelisjärjekorda ning sa pääsed neile kiiremini ligi. Samuti saad luua kategooriad oma pereliikmetest, töökaaslastest jne. WLM võimaldab saada värskendusi sellest, mida su sõbrad teistes suhtlusvõrkudes teevad. Saab lisada teenuseid, nagu Facebook, MySpace, Blogger ja muud.
Vestlused - WLM on kiirsuhtluse klientprogramm ning mõeldud kahe või enama inimese vahelise vahetut, reaalajas toimuvat tekstiliste sõnumite vahetamisel baseeruvat suhtlust interneti vahendusel. Sellise sõnumitevahetuse ehk vestluste toimimispõhimõte on sarnane jututoale. Lisaks tekstilisele suhtlemisele on võimalik ka audio-videosuhtlus ning saata sõnum kontaktile, kes ei ole hetkel saadaval jpm.
Reputatsioon - WLM-s ei ole leidnud sellist kohta, kus saaks panna hindeid või punkte kas sinu profiilile või pilitidele.
Jagamine - lisaks lihtsatele failide ja lingi edastamistele läbi Messengeri vestlusakna on võimalik oma faile anda ühiskasutusse läbi SkyDrive. Kui on vaja kogu aeg ühiskasutust samade inimestega, saab luua asjade lihtsustamiseks rühma. Ühiskasutusse on võimalik anda meili abil või otse suhtlusvõrkudega. SkyDrive töötab ka koos Microsoft Officega, seega on kõik need dokumendid võimalik anda ühiskasutusse. Nendele failidele on ligipääs kõikjalt ning samuti ka mobiiltelefoniga. Ühiskastusse andmisele saab seda piirangud, kas seda näevad kõik (avalik) või ainult valitud (privaat). See kõik on sinu otsustada.
Windows Live Messenger on väga laialdaste võimalustega internetipõhine programm kui osata kasutada kõiki tema lisaprogrammikesi. Alati on abiks Spikrikeskus.
teisipäev, 21. september 2010
Võrgukogukond
Kogukonnana mõistame mingit teatud inimeste rühma, kes omavahel suhtlevad, eksisteerivad koos ühes ajas ja ruumis. Ruumi piirid siinjuures ei omagi eriti tähendust, see määrab ära vaid kogukonna suuruse. Iga pisikestki kogu inimesi, kellel on ühised huvid ja tegevused, võime nimetada kogukonnaks ning mida suurem on inimeste hulk, seda suurem ja ka vähem hallatavam on see kogukond. Suhteliselt piirideta on võrgukogukond, mis on küll kogukonna mõistes üsnagi uus nähtus. See sai võimalikuks ju alles interneti tulemisega 60-lõpus 70-ndate alguses.
Mina ise ei kuulu võrgukogukonna eriti aktiivsete liikmete hulka, kuid aegajalt siiski. Kasvõi näiteks koolikaaslastega suhtlemisel (meie Skype suhtlemisõhtud ja foorum). Aegajalt külastan ka teisi foorumeid, kuid siiski vaid siis, kui on mingile küsimusele vaja konkreetset vastust ehk siis olen kasutanud autofoorumeid. See on aga täiesti erinev sellistest võrgukonna suhtlustportaalidest nagu näiteks oli rate.ee ja on orkut.ee. Autofoorumid on jagatud vastavalt automarkidele alarühmadeks st on moodustunud ühiste huvidega ja soovidega grupid, kes jagavad üksteisega konkreetset tehnilist informatsiooni. Sellistes kogukondades on inimeste põhisuund siiski mitte niivõrd omavaheliste suhete otsimine, kui just oma muredele vastuste leidmine. Kõik jagavad kõigiga oma kogemusi ning pakuvad välja lahendusi probleemidele. Eks selliseid võrgukogukondi on välja kujunenud vast kõikide erialade, hobide, huvide jne raames.
Võrgukonna arengule ja kättesaadavusele aitab kaasa infotehnoloogia areng. Interneti kättesaadavus igas paigas. Eestis on võimalik Kõu kaasabil internett ka väikeses metsakülas, kuhu teiste operaatorite kaablid ei ulatu (minu kodu on üks neist). Hinnad on muutunud soodsamaks, seega ei ole arvutid enam mingi privilegeeritud kogukonna vahend vaid kõigile kättesaadavad. Samuti teenusetasud on muutunud soodsamaks ning erinevad operaatorid teevad kõik endastoleneva, et klient just neile oma raha tooks. Parimaks motivaatoriks on hinna langetamine ja teenuse kvaliteet-kättesaadavus. See toobki kaasa võrgukogukonna kasvu.
Kindlalt ühe soodustajana on oma identiteedi "paremaks-meeldivamaks" muutmise võimalus. Kõik inimesed ei suudagi-ei julge võib-olla reaalelus teistega aktiivselt suhelda, siis virtuaalmaailm annab selleks palju laiemad võimalused. Vale on muidugi arvata, et virtuaalmaailmas olen ma täiesti anonüümne, kuid ma võin endast luua sellise profiili nagu ma vast tegelikult sooviksingi olla. Ma saan muuta oma nime, kirjeldada oma välimust, isegi oma pilti saan ju muuta meeldivamaks jne. jne. Tänu sellele ma julgen ka rohkem suhelda ning eks see ole ikka nii, et inimesega näost-näkku kohtudes ei julge me kõike talle öelda, aga kirjutades on suhtlemine hoopis teistmoodi.
Kui meie tavaelus on kogukond siiski piiritletud aja ja ruumiga, siis virtuaalne kogukond minetab need piirid. Sa saad suhelda ükskõik kus kohas ja mis ajal oma võrgukogukonnaga. Siin puudub ajaline ja ruumiline piir. Alati on kuskil keegi, kes on valmis suhtlema „ajatus ajas“. Selline ajatu aeg tuleb kasuks näiteks ka mingi ühise projekti tegemisel. Eriti veel rahvusvahelise projekti korral, kus ei ole võimalik füüsilisel kohtuda nii tihti kui oleks vaja. Üheks väljundiks-võimaluseks on samuti e-õpe.
Virtuaalne suhtlemine avab suuremad maailmad ja võimalused. Küsimus on vaid selles, kas me tahame ja oskame seda kasutada. Võimalused on selleks olemas ning need üha suurenevad. Loodetavasti me tahame ja seda kindlasti altruistilikult kogukonnale lähenedes st pakume teistele omakasupüüdmatut abi.
Edukat võrgundust!
Mina ise ei kuulu võrgukogukonna eriti aktiivsete liikmete hulka, kuid aegajalt siiski. Kasvõi näiteks koolikaaslastega suhtlemisel (meie Skype suhtlemisõhtud ja foorum). Aegajalt külastan ka teisi foorumeid, kuid siiski vaid siis, kui on mingile küsimusele vaja konkreetset vastust ehk siis olen kasutanud autofoorumeid. See on aga täiesti erinev sellistest võrgukonna suhtlustportaalidest nagu näiteks oli rate.ee ja on orkut.ee. Autofoorumid on jagatud vastavalt automarkidele alarühmadeks st on moodustunud ühiste huvidega ja soovidega grupid, kes jagavad üksteisega konkreetset tehnilist informatsiooni. Sellistes kogukondades on inimeste põhisuund siiski mitte niivõrd omavaheliste suhete otsimine, kui just oma muredele vastuste leidmine. Kõik jagavad kõigiga oma kogemusi ning pakuvad välja lahendusi probleemidele. Eks selliseid võrgukogukondi on välja kujunenud vast kõikide erialade, hobide, huvide jne raames.
Võrgukonna arengule ja kättesaadavusele aitab kaasa infotehnoloogia areng. Interneti kättesaadavus igas paigas. Eestis on võimalik Kõu kaasabil internett ka väikeses metsakülas, kuhu teiste operaatorite kaablid ei ulatu (minu kodu on üks neist). Hinnad on muutunud soodsamaks, seega ei ole arvutid enam mingi privilegeeritud kogukonna vahend vaid kõigile kättesaadavad. Samuti teenusetasud on muutunud soodsamaks ning erinevad operaatorid teevad kõik endastoleneva, et klient just neile oma raha tooks. Parimaks motivaatoriks on hinna langetamine ja teenuse kvaliteet-kättesaadavus. See toobki kaasa võrgukogukonna kasvu.
Kindlalt ühe soodustajana on oma identiteedi "paremaks-meeldivamaks" muutmise võimalus. Kõik inimesed ei suudagi-ei julge võib-olla reaalelus teistega aktiivselt suhelda, siis virtuaalmaailm annab selleks palju laiemad võimalused. Vale on muidugi arvata, et virtuaalmaailmas olen ma täiesti anonüümne, kuid ma võin endast luua sellise profiili nagu ma vast tegelikult sooviksingi olla. Ma saan muuta oma nime, kirjeldada oma välimust, isegi oma pilti saan ju muuta meeldivamaks jne. jne. Tänu sellele ma julgen ka rohkem suhelda ning eks see ole ikka nii, et inimesega näost-näkku kohtudes ei julge me kõike talle öelda, aga kirjutades on suhtlemine hoopis teistmoodi.
Kui meie tavaelus on kogukond siiski piiritletud aja ja ruumiga, siis virtuaalne kogukond minetab need piirid. Sa saad suhelda ükskõik kus kohas ja mis ajal oma võrgukogukonnaga. Siin puudub ajaline ja ruumiline piir. Alati on kuskil keegi, kes on valmis suhtlema „ajatus ajas“. Selline ajatu aeg tuleb kasuks näiteks ka mingi ühise projekti tegemisel. Eriti veel rahvusvahelise projekti korral, kus ei ole võimalik füüsilisel kohtuda nii tihti kui oleks vaja. Üheks väljundiks-võimaluseks on samuti e-õpe.
Virtuaalne suhtlemine avab suuremad maailmad ja võimalused. Küsimus on vaid selles, kas me tahame ja oskame seda kasutada. Võimalused on selleks olemas ning need üha suurenevad. Loodetavasti me tahame ja seda kindlasti altruistilikult kogukonnale lähenedes st pakume teistele omakasupüüdmatut abi.
Edukat võrgundust!
esmaspäev, 13. september 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)
